Iraagi peaminister räägib Bideniga USA vägede väljaviimisest (2)

Valge Maja kõnelused liitlase vahel leiavad aset nädal aega pärast äärmusrühmituse Islamiriik (IS) ohvriterohket rünnakut Bagdadi turul, ehkki Iraagi võimud kuulutasid sunniidi rühmituse purustatuks juba kolme aasta eest.

Kadhemi on nurka surutud, sest valitsusele avaldab tugevat survet Iraagi teine tähtis liitlane, naaberriik Iraan, kes aga näeb Ühendriikides põlisvaenlast.

Ehkki Islamiriik on nii USA kui šiitliku Iraani vaenlane, survestavad Teherani-meelsed rühmitused Kadhemit nõudma kõigi ikka veel Iraagis viibiva 2500 USA sõduri lahkumist.

Iraagi šiiarühmitusi koondavat paramilitaarset võrgustikku Hashed al-Shaabi seostatakse umbes 50 sel aastal Iraagis USA huvidele tehtud raketi- ja droonirünnakuga.

«Kui ei tule olulist teadet vägede väljaviimisest, kardan ma, et Iraani-meelsed rühmitused võivad hoogustada rünnakuid USA vägedele,» ütles Iraagi teadlane Sajad Jiyad AFP-le.

Kartuseks annab alust rühmituse Asaib Ahl al-Haq juhi hiljutine hoiatus, et «vastupanuoperatsioonid jätkuvad, kuni kõik Ameerika sõdurid on Iraagi territooriumilt lahkunud».

Enamik USA sõdureist, kes viidi Iraaki 2014. aastal IS-i vastase rahvusvahelise sõjalise koalitsiooni eesotsas, lahkus Bideni eelkäija Donald Trumpi ametiajal, kes võõrustas Kadhemit Valges Majas eelmise aasta augustis.

Kohalejäänud on ametlikult Iraagi sõjaväe ja terroritõrjeüksuste nõustajad ja koolitajad.

Iraagi välisminister Fuad Hussein, kes viibib juba mitmendat päeva Washingtonis, kinnitas Iraagi meediale, et kõnelustega pannakse paika USA vägede lahkumise ajakava.

USA meedia on seevastu rääkinud vaid missiooni «ümbermääratlemisest».

Chicago ülikooli Pearsoni instituudi Iraagi-spetsialist Ramzy Mardini on arvamusel, et Ühendriikide positsioon otsustavalt ei muutu.

Biden-Kadhemi kohtumisega võidakse teha kosmeetilisi muudatusi, mis aitavad Iraagi peaministril kodust survet vähendada, aga «tegelikkus jääb peegeldama status quod ja USA kestvat kohalolekut», ütles ta