Eesti Õdede Liidu jagatavad PAI-kaardid jõuavad ühtlasi hooldustöötajateni

Tegu on eraalgatusel tekkinud kampaaniaga, mille koordinaatoriks on EÕL. "Kaartide jagamist alustasime haiglatest, nüüd oleme liikunud juba maakondade tasemele ning kaarte on saanud ka mitmed hooldekodu õed ja hooldustöötajad," rääkis EÕL-i asepresident Gerli Liivet ja loetles asutusi, kuhu Lääne-Virumaal kaardid on jõudnud: "Rakvere haiglasse, jagatakse juba ka Karell Kiirabi õdedele, lisaks said PAI-kaardid Sõmeru, Vinni, Kunda, Tamsalu, Haljala, Väike-Maarja, Tapa, Kadrina, Rakvere ja Rakvere laste tervisekeskuse õed ning mitmed perearstikeskuste pere- ja kooliõed." 

Ta selgitas, et EÕL poole pöörduti esimest korda ideega veebruaris. Idee küpses, kuni aprilli algul oldi kindlad, et soovitakse jõuda kõikide õdede ja hooldustöötajateni Eestis.

"EÕL valiti partneriks, kuna oleme suurim ametiühing, mis koondab õdesid ja hooldustöötajaid, ning lisaks oleme me sõltumatud. Meie ülesandeks on kampaania raames kaartide laiali jagamine ning jaanipäevaks oleme jõudnud ligi 11600 õe ja hooldustöötajani, jagades laiali PAI-kaartide komplektid kokku väärtusega 50 eurot (10- ja 40-eurone kaart). Kaarte saab kasutada turismi-, toitlustus- või meelelahutusasutustes, kes sageli pakuvad veel lisaks võimalusele kasutada PAI-kaarti, omapoolse komplimendi," kõneles EÕL asepresident. 

Ta nentis, et õed ja hooldustöötajad on viimasel aastal teinud väga palju ületööd ning puhkuseks ei ole aega jäänud. Nüüd, kui taas on suvi, pandeemia on Eestis veidi taandunud, ongi õige aeg korra aeg maha võtta ja lasta teha endale üks pai. Praeguseks on saadud palju positiivset vastukaja nii haiglatest kui ka perearstikeskustest ning hooldekodudest.

Liiveti mure oli, et kaartide jagamisprotsessi teeb keerukaks Eestis puuduv register, mis seoks omavahel töötaja ja tööandja ning oleks ka ajakohastatud. Seega ei pea häbenema ja tasub enda hooldusasutusest märku anda. Rahakogumine kestab septembri lõpuni. PAI-kaarte saab kasutada vähemalt aasta lõpuni.

PAI on kodanikualgatus, mille eestvedajad on Siiri Rannama (SA Kuressaare Haigla Toetusfond juhataja), Meelis Kubits (Kultuuripartnerluse SA juhataja) ja Katri Link (kodanikualgatuse 500 Kleiti korraldaja). Meelis Kubits kutsus ühtlasi teenusepakkujaid üles endast märku andma, et piirkonnaga seotud õed ja hooldustöötajad leiaksid kohapealt võimalusi: kohviku, spaa või turismitalu, kus aega veeta, või kultuuriürituse, mida väisata.  

Loomulikult on oodatud ka kõik annetused, kuna sihtrühmas on 17 000 inimest.