/nginx/o/2020/12/14/13529331t1hbe63.jpg)
Raamat «Olen see, kes olen» on ühe mehe lugu, kes läbi mitmete rännakute Arubalt Eestisse jõudis ja siit armastuse leidis. Raamat räägib Dave Bentoni isikliku elu tõusudest ja mõõnadest, sisemaailmast, uskumustest ning elufilosoofiast. See on aus kõnelus oma sügava sisemise minaga, tema kogemuste sõnastamine ja elutarkuste jagamine lugejalegi.
«Ma ei pea ennast kirjanikuks ning mul puudub ka teadmine, kuidas üks raamat tuleks kokku seada, aga vaatamata sellele – siin see on. Just selline nagu mina,» jääb Dave Benton tagasihoidlikuks, tõdedes, et kirjutades päästis ta endast valla mõndagi, mis siiani sees suletuna seisis. «Olen raamatusse jäädvustanud isiklikku arusaamist ja maailmatunnetust, mu ümber juhtunut ja juhtuvat. See on pigem nagu sisekõne ja arutelu oma kahe mina vahel, minu kogemuste kogum,» ütleb ta.
Loe raamatust katkendit.
***
Armastus ja pere
Tulin Eestisse kevadel 1997. Õnnetundega, et saan olla koos oma tüdruksõbra Marisega. Viiesaja dollariga taskus alustasime ühist elu nullist. Eesti tantsijatega sõlmitud sidemete abil hakkasin tegutsema Eesti turul, hoides alal ka välismaiseid kontakte. Me töötasime Marisega koos, see oli hea kombinatsioon. Tema perekonna toetus oli meile suureks abiks. Pärast paari aastat oma elu ülesehitamist õnnistati meid Sissi sünniga. See muutis kõike, sest nüüd said meist lapsevanemad. Mõne aja pärast kuulsin suurepärast uudist: Maris ootas meie teist tütart. Olime perekond. Fantastiline viis aastatuhandet alustada.
2001 tuli suurte ootustega, teha ja saavutada oli palju. Ma sain viiekümneseks, me olime teel Eurovisioonile Kopenhaagenisse, Maris ja mina abiellusime, sama aasta augustis sündis Lisa ja 2001. aasta lõpuks oli minust saanud Universal Swedeni artist.
Me jätkasime oma elu sisseseadmist, saime viimaks oma maja kenas kohas, kus elame praegugi. See on osaliselt metsaga ümbritsetud ning merele lähedal. Nagu ütlesin, juhtus selle aasta jooksul palju, kuid kokkuvõtvalt oli see minu jaoks suurepärane aasta.
Mu mõlemad tütred on nüüd juba täiskasvanud ja esinevad sageli koos minuga. Üks neist on tantsija, kes ka laulab ja teine on andeist tulvil: meigikunstnik, laulja, laulukirjutaja, maalija ja disainer. Mõlemad elavad endiselt meie kodus. Julgen tunnistada, et peamiseks Eestisse tuleku põhjuseks pean oma pereelu sisseseadmist.
Mis on su elus kõige tähtsam?
Kui su lühikeses elus on nii palju erinevaid kogemusi, siis tead, et nii hea kui halb võib sinuga juhtuda kõigest silmapilgu jooksul. Sa võid jõuda paljude mägede tippu ja samamoodi kuristikku langeda. Sa võid kaotada kõige lähedasemaid ja leida palju uusi sõpru.
Ent aina kinnitan üht tähtsat tõdemust: ela igas hetkes, sest elus olemata pole millelgi tähtsust. See on and, mille saad sündides – mida sellega teed, on juba su enda asi.
Kuidas suureks kasvada, mida oma eluga ette võtta, millest end mõjutada lasta ja millest mitte – see kõik on su enda teha. Kui tahad – võid ennast teostada või hoopiski antud eluaastad ära raisata. Kuid üks on kindel, mu sõber – ela väärikalt! Ole hea iseenda ja teiste vastu. Ela suurepärast elu, sest mis kord läbi saab, saab läbi just sellisena nagu oled selle ise loonud.
Millised pisiasjad teevad Sind igapäevaelus õnnelikuks?
Elus on miljoneid pisiasju, mille üle iga päev rõõmustada ja millest õnne leida. Näiteks see, kui ärkad kargel värskel hommikul ja kuuled linnulaulu, või on selleks küla laste naerurõkked kostmas lasteaiast, mis asub üle tee, või kui näed oma naist tulemas su kõrvale, et sinule toetuda, või kui tütred oma tubadest teise korruse trepist alla astuvad, sind embavad ja teremusi annavad. Ma võiksin selliseid säravaid pisiasju, mis elu elamisväärseks muudavad, loetleda lõputult. Pisiasjad tähendavad mulle palju, nad on olulised detailid, mis suurt pilti hoiavad.