Termopildid ⟩ Vaata, kui kuumaks läheb päikese käes auto armatuurlaud

Soojuskaamera «vaatab» temperatuuri ehk selle elemendid näevad pikaleinelist valgust - infrapunakiirgust. Tumeda auto kapotil läheneb temperatuur 70 kraadini (vaata pildil paremal olevat kiirgustemperatuuride värvikoodi - toim.).

Üllatav võib tunduda, miks on auto tuuleklaas selle värvikoodi kohaselt vaid paarikümne kraadi juures. Põhjus on lihtne: auto esiklaas peegeldab meieni taevast ja pilvitu taevas ongi väga jahe. Sisuliselt näeme me sellelt peegeldumas kosmost koos meie ja avakosmose vahel oleva õhukihiga. Küll jõuab aga päikesekiirgus peegeldamata sellisest klaasist läbi ja kuumutab auto salongi seestpoolt.

Mõistagi, kui meile säraks termokaamerasse päike, oleksid temperatuurinäidud kõrged. Asjaolu, et pilvitu taevas on jahe, tekitab hommikuks kastepiisad rohule ka siis kui õhutemperatuur on päeviti kõrge, nii nagu meil praegu. Kuigi öösiti ei lange õhutemperatuur praegugi väga alla 20 kraadi, siis rohulibledele tekkivad kastepiisad just seetõttu, et kosmiline jahedus imeb endasse ka taimede soojuskiirguse. Talvel tekib sellistes olukordades - pilvitul selgel ööl - kõike kattev härmatis.

Tume asfalt soojeneb päikesekiirguse käes enam kui sellele joonistatud valged teekattemärgised. Valge värv peegeldab rohkem kiirgust ja nähtavalt on heledate pindade kiirgustemperatuur ligikaudu kümme kraadi madalam kui tumedatel. See on ka põhjuseks, miks linnades tuleks kasutada nii heledaid tänavakattematerjale (betooni näiteks) ja miks katused võiksid olla hoonetel heledad.

Autoukse päikesepoolne külg on soojenenud pea 72 kraadini. Sellise pinna vastu toetamine võib tekitada juba põletustrauma.

Sügavkülmikust võetud jäätis on valdaval miinus kuue kraadi juures. Pöörake tähelepanu asjaolule, et põõsastest lähtuv soojuskiirgus on selles värvikoodis punakam (jahedam) kui tehisobjektide kiirgus. Taimestiku pinnatemperatuur ongi neilt aurava vee ja fotosüsteesiks neelatava valguse tõttu madalam, kui selliste omadustega tehisobjektidel. Taimestik leevendab kuumalainetega toimetulekut linnades.

Auto salong soojeneb põhjusel, et erinevatel tumedatel pindadel neelduv valguskiirgus soojendab neid. Jahutamisel on abi nii jäätisest aga veelgi rohkem konditsioneerist, mis suudab salongiõhku jahutada.

Isegi helehalliks värvitud servapleki temperatuur võib tõusta üle 60 kraadi.

Munade praadimisest vahetult pleki pinnal oleks olnud ehk parem tulemus. Kortsulisest alumiiniumfooliumist panniimitatsioon vähendas ka termokaamera pilti vaadates soojuse jõudmist «pannile» löödud munadeni. Samas on olemas päikeseahjud, kus valgus peegeldataksegi paraboolsete peeglitega poti või pannini, milles siis saab toitu valmistada nagu tavaliel pliidil.

Varju tekkimine ei jahuta koheselt pinda, millele see vari langeb. Parklapinnal on märkimisväärne soojusmahtuvus ja korraks tekkinud vari ei vähenda sealt tulevat soojuskiirgust, mida ka kaamera näitab.

Rannaliivgi võib kuumeneda üle 50 kraadi Celsiuse järgi. Kuumal ja päikeseküllasel päeval peaks vältima ka näiteks koertega asfaldil jalutuskäikude tegemist nagu on otstarbekas ka põletuste välimiseks, et lapsed kannaksid jalavarje.

Vesi on kuumal suvepäval parim jahutaja. Teisalt: vesi peegeldab ka näiteks päikesevalgust: see tähendab, et vees olles peegeldub te peale ka päikesevalgust. Vesi peegeldab, küll vähem kui jää, aga siiski ka ultraviletvalgust, mistõttu vees tekkiv jahedustunne ei pruugi üakkuda kaitset UV kiirguse eest.

Auto armatuurlaud muutub intensiivse päiksesevalgusega omalaadi salongi küttekehaks. Sel moel kütab päikesevalgus autosalongi siseõhu väga kuumaks ka välistemperatuurist sõltumatult. Juhul kui välisõhu temperatuur on kõrge, võib piisava soojusvahetuse puudumisel temperatuur autosalongis läheneda saunades kogetule. Armatuurlaua osa, mis läbi esiklaasi on avatud päikesekiirgusele on kuumemenud üle 70 kraadi.