Eesti ettevõtjad on kriisist taastumise suhtes Baltikumi optimistlikuimad

Intrumi teatel tunnistas keskmiselt 49 protsenti Euroopa ettevõtetest, et nad tundsid selgelt COVID-19 mõju oma tuludele ja rahavoogudele. Eestis oli sama näitaja 48 protsenti.

Uuringu kohaselt jagub ebakindlust veel aga mitmeks aastaks. Euroopas väitsid umbes pooled neist, kelle kasum on vähenenud, et tavapärane äritegevus ei taastu enne 2022. või 2023. aastat. Eestis arvas sama 45 protsenti, Lätis 49 protsenti ja Leedus 46 protsenti.

36 protsenti Eesti firmadest on investeerinud oma digiteenuste arendamisse, et reageerida COVID-19 kriisile. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) seas oli vastav näitaja 47 protsenti.

Samuti selgus uuringust, et iga kolmas suurettevõte on peatanud oma strateegilised investeeringud, kuid suhteliselt vähesed Eesti ettevõtted – 14 protsenti – on oma töötajaid koondanud.

Siiski on Euroopa ettevõtted majanduskasvu ja tuleviku suhtes entusiastlikumad kui aastaid tagasi. Eestis on tulevikuprognoosi suhtes optimistlikud 52 protsenti firmadest, mida on tervelt 7 protsendipunkti rohkem kui Euroopas keskmiselt. Ettevõtete seas on lähikuude prioriteet võlahalduse parandamine. Selle nimel töötab 89 protsenti Eesti ettevõtetest, Euroopa keskmine näitaja on 83 protsenti.

Enamik ettevõtteid on otsustanud likviidsuse tagamiseks kasutusele võtta ennetava lähenemisviisi – 59 protsenti Euroopa ettevõtetest väitis uuringus, et COVID-19 on motiveerinud neid paremini maandama riske, juhul kui arveid ei tasuta õigeaegselt. Eestis väitis sama 58 protsenti, enam levinud on see VKE-de kui suurettevõtete hulgas.

Euroopa keskmine makselünk – kokkulepitud maksetähtaja ja raha laekumise vaheliste päevade arv – on viimase aasta jooksul langenud. Viimase 12 kuu jooksul on avaliku ja erasektori klientide keskmine makselõhe Euroopas vähenenud, vastavalt 15 päevalt 10 päevale ja 14 päevalt 11 päevale, samal ajal kui tarbijate jaoks on see pisut suurenenud, seitsmelt päevalt üheksa päevani.

Kuigi ka makselünk on Eestis vähenenud, on tempo olnud aeglasem kui Euroopas. Kolmest segmendist kaks ületavad Euroopa keskmist taset. Nimelt on valitsuse ja ärilt-ärile müügi sektori maksete vahe vastavalt 11 ja 14 päeva. Tarbijate jaoks on see arv vähenenud ühe päeva võrra üheksale päevale, mis on sama suur kui Euroopa keskmine.

«Praeguseks on enamik Euroopa ettevõtteid tuleviku võimalustest vaimustuses, kavandades uusi ja ambitsioonikaid strateegilisi algatusi sealjuures kindlustades ka oma rahavooge ja likviidsust. Ometigi pole pandeemia tegelikku mõju maksekäitumisele veel näha ja paljud ettevõtted ei ole kunagi varem oma võlgnike maksevõime pärast nii mures olnud kui täna,» ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika pressiteates.

Samuti on ka Eestis 53 protsenti ettevõtetest nõustunud pikemate maksetähtaegadega, kui neile tegelikult meeldiks. See on vähem kui aasta varem, mil näitaja oli 63 protsenti, kuid siiski üle Euroopa keskmise, milleks on 49 protsenti. 56 protsenti Eesti ettevõtetest peab kasvavat makromajanduslikku ebakindlust peamiseks põhjuseks, miks maksetähtajad tarnijatele on pikenenud.

Euroopa maksearuanne kirjeldab hilinenud maksete mõju ettevõtete väljavaadetele, kasvule ja arengule. Intrum on kogunud andmeid 11 187 väikeselt, keskmiselt ja suurelt ettevõttelt 29 Euroopa riigis, hõlmates 11 majandussektorit. Küsitlused toimusid selle aasta 25. jaanuarist kuni 16. aprillini.

Intrum on krediidihaldusteenuste ettevõte, mis tegutseb 25 Euroopa riigis. Intrumi peakontor asub Stockholmis ning Intrumi aktsiad on noteeritud Nasdaq Stockholmi börsil.