Kuidas kõlavad Sten Lassmanni klaverikunsti äärmused ja sügavused?

Ia Remmel
, ajakirja Muusika peatoimetaja
Copy
Sten Lassmanni soolokontsert «Non plus ultra» Estonia kontserdisaalis.
Sten Lassmanni soolokontsert «Non plus ultra» Estonia kontserdisaalis. Foto: Gunnar Laak/Eesti Kontsert

Sten Lassmanni soolokontsert «Non plus ultra» oli pianisti võimete suur proov. Need polnud mitte sportlik-virtuoossed tõkked, vaid just vaimu- ja mõttejõu väljakutsed.

Kontserdikavas olid Bachi «Kromaatiline fantaasia ja fuuga», Brahmsi «Variatsioonid Paganini teemale» ja üle tunni aja pikkune Beethoveni «Diabelli variatsioonide» tsükkel, tuntud kui suur vaimne mõistatus.

Sten Lassmann on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, kel on selja taga ka õpingud Pariisi Konservatooriumis ning Londoni kuulsaimas muusikakõrgkoolis Royal Academy of Music, kus ta sai filosoofiadoktori kraadi Heino Elleri klaveriloomingu uurimise ning salvestamise eest. Sten Lassmann on salvestanud kogu Elleri klaveriloomingu Londoni plaadifirmas Toccata Classics, ilmunud on kuus CD-plaati, lähiajal on ilmumas ka seitsmes. Lisaks sellele on Sten Lassmann meie suure rahvusvahelise festivali KLAVER kunstiline juht.

Lassmann räägib kontserdi ideest: ««Non plus ultra» on ladinakeelne aforism, mis tähendab «Mitte enam kaugemale». See lause olevat olnud kirjutatud antiikajal Gibraltari väina äärsetele Heraklese sammastele, mis olid meresõitjatele tähiseks, et siin lõpeb tuntud maa, ees ootavad tundmatud veed, kuhu purjetada võib vaid omal riisikol.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles