Rakvere uksed avanesid promenaadil näituseks

Rakveres Tsentrumi kõrval linnaruumis pika (ukse)reana kulgev näitus jutustab Rakvere linnas aastail 1924–1953 levinud unikaalsest uksetüübist, millist ei esine üheski teises Eesti linnas, ning annab ülevaate selle ajaloost ja käekäigust.

Näitus, mille idee autor ja kuraator on Kaja Visnapuu, põhineb muuseumi- ja erakogudest pärit materjalidel. Vaatajate ette tuuakse nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid fotosid Rakvere uksega majadest, räägitakse esmastest majaomanikest ning majade-uste projekteerijatest Ferdinand ja Arnold Adoffist ja Ivan Bessonovist.

Kaja Visnapuu ütles, et on tänulik Rakvere uksega majade omanikele, kes hoiavad ja väärtustavad seda erilist ust. "Täna on põhjust rõõmustada ka Rakvere ukse taastulemise üle: Oja tänaval on vana uks tänapäevase koopia vastu välja vahetatud," lausus ta. Kuraatori kinnitas, et uuele koha andnud vana uks leiab väärikat kasutust ukse restaureerimise töötoas.

Kaja Visnapuu meenutas, et rakverlased ise ei teadnudki, et neil on selline eriline uks, enne kui arhitektuuriajaloolane Mart Kalm käis üliõpilastega Rakveres ja siit leitu põhjal kirjutas aastal 2004 kunstiteaduslikes artiklites Rakvere uksest.

Kaja Visnapuu ei leidnud ühest vastust, millega on Rakvere uks teda aastaid võlunud. "Ehk sellega, et ta lihtsalt on," sõnas ta. "Tihtipeale oleme harjunud asjadega, mis on meie ümber, ega oska neid väärtustada, vaid keegi asjatundja väljastpoolt peab seda ütlema," viitas ta arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu artiklitele. "Oluline on teadvustada, et see uks meil on, seda teadvustada ja väärtustada," rõhutas ta.

Kaja Visnapuu sõnul oli Rakvere ukse lugu uurides huvitav teada saada, et uks tehti Roela uksevabrikus, millel oli Rakveres esindus. Üllatav oli ka majade projektide uurimisel selgunud tõik, et mõnelegi majale, millele oli kavandatud teistsugune uks, pandi ette hoopis Rakvere uks. "Järelikult see uks pidi meeldima ja seda oli võimalik tellida. Kus neid uksi veel valmistati ja kes olid tislerid, seda me ei ole praeguseni suutnud kindlaks teha," rääkis Visnapuu. 

Näituse fotograaf Toomas Tuul ütles naljaga pooleks, et uks pole kuigi hea modell. "Ta on päris kehv modell, sest ta ei allu käsklustele ega keera end siia- ega sinnapoole. Ta lihtsalt on oma koha peal, ja kui päike on valest suunast, tuleb minna teisel päeval uuesti pildistama," selgitas fotograaf, kes oli koos Kaja Visnapuuga teinud kolm pildistamisretke.

"Esimene kord mõtlesime, et läheme lihtsalt luurele, aga saime pooled fotod tehtud," sõnas Kaja Visnapuu. "Siis hakkasime vaatama, kus on päike, ja läks keerulisemaks."

Toomas Tuul jutustas, et majadele esimest tiiru peale tehes said pildistatud uksed, millele langes sel hetkel õige valgus, teistega tuli hakata kellaaegu sättima. Arvestada tuli ka ilmaga. "Kui õigel kellaajal kohale jõuad, selgub, et päike läks pilve taha," nimetas ta.

Näituse kujundaja Peeter Paasmäe ütles, et kõige olulisem oli luua materjalis struktuur ja kord. "Materjal on muidugi ilus. On, mida näidata. Väga hea, et näitus on väljas hea käidava koha peal," lausus ta.

Virumaa Muuseumide poolt näituse loomist koordineerinud Pilvi Põldma ütles, et näituse jõudmine muuseumi seinte vahelt tänavale on tema ammuse unistuse täitumine. "Sattusid kokku hea mõte ja kuraator Kaja Visnapuu, kes on juba vähemasti kümmekond aastat vaimustunud Rakvere uksest, seda järjekindlalt teemaks toonud ning nüüd suurepärase meeskonna toel näituseks seadnud," nimetas ta.

Rakvere abilinnapea Laila Talunik ütles, et näitus on ilus kokkuvõte Rakvere ukse loost ning toob linnaruumi seatuna uksed lähemale ka neile rakverlastele, kes tavaliselt näitusesaali sisse ei astu. "See näitus jõuab nii paljude inimesteni, et seda hulka ei oska isegi prognoosida," lisas ta.

Näituse publikuprogrammi kuuluvad kuraatorituur, ukse restaureerimise töötuba ning haridusprogrammid kooliõpilastele augustis-septembris. Näitust "Rakvere uks Rakveres" saab vaadata septembri lõpuni.