Uuring: vaatamata hoiuste kasvule ei ole Eesti inimesed oma säästuvõimega rahul

Euroopas keskmiselt on lapsevanemad oma säästuvõimega vähem rahul kui lasteta inimesed, samas kui Eestis ja teistes Balti riikides on kahe rühma vahe üks väiksemaid.

Intrumi andmetel mõistab Covid-19 kriisi tõttu 35 protsenti Eesti tarbijaid, et stressivabaks eluks ei ole nende rahalised vahendid piisavad ning seda tunnetavad veidi rohkem lapsevanemad (37 protsenti) kui lasteta inimesed (34 protsenti). Ehkki uus olukord on motiveerinud eestlasi pere huvides rohkem säästma, pole enamik endiselt rahul summadega, mida nad saavad kõrvale panna.

Lapsevanemad vähem rahul

Intrumi uuringu põhjal ei olnud 61 protsenti Euroopa lapsevanematest rahul oma säästuvõimega, kuid lasteta inimestest oli samal arvamusel 53 protsenti. Seda võib seletada Covid-19 kriisist tuleneva majandusliku ebavõrdsuse süvenemisega, mis on pannud osa elanikkonnast suurema rahalise pinge alla ning teinud perekonnad haavatavamaks.

Rumeenia lapsevanematest ei olnud 80 protsenti rahul summadega, mida nad võiks kõrvale panna, ning tabeli tippu kuuluvad ka Kreeka (78 protsenti), Eesti ja Poola (mõlemad 69 protsenti) ning Soome (67 protsenti). Lasteta perede seas on rahulolematus suurim Kreekas (77 protsenti) ja Rumeenias (72 protsenti) ning viiendal kohal on Eesti (64 protsenti).

«Juba teist aastat vältab ülemaailmne tervisekriis, millega kaasnevad finantsmõjud ja iga pere tegeleb sellega omal moel, et kindlustada majanduslikku olukorda. Suurem soov säästa on antud tingimustes positiivne trend. Kui sellega kaasneb Eesti tarbijate finantskirjaoskuse tunduv paranemine, võib see tagada perede rahalise heaolu ja vältida tarbetuid võlgu ja rahalisi raskusi,» ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.

Laste soovide täitmine

Intrumi uuringu kohaselt on Euroopas keskmiselt kolmveerand elanikkonnast võtnud laste soovide täitmiseks laenu või kulutanud läbi oma krediitkaardilimiidi – kõige rohkem Prantsusmaal (87 protsenti vastanutest), Itaalias (84 protsenti) ja Rumeenias (83 protsenti).

Balti riikides esineb sellist käitumist kõige vähem: Leedus on 45 protsenti, Lätis 54 protsenti ning Eestis 57 protsenti vastanutest kombanud laste nimel oma rahalisi piire. Eestis on 37 protsendi vanemate sõnul juhtunud see üks kord, kuid 20 protsendi sõnul toimus seda rohkem.

Ligikaudu veerand tunnistab sissetuleku vähenemist

Valeika sõnul ütles 26 protsenti Eesti tarbijatest, et nende sissetulek on vähenenud, samas kui Euroopa keskmine näitaja on 35 protsenti. Sellest tulenevalt tõusis Eesti arvete tasumise arvestuses viie koha võrra: Eesti vastajatest ütles 82 protsenti, et viimase aasta jooksul on nad oma arved tasunud õigeaegselt.

Covid-19st tulenev tarbijate mure oma rahalise olukorra üle on Eestis väiksem kui Euroopas: meil nõustub 34 protsenti küsitletutest, et rahaasjad ei ole stressivabaks eluks piisavalt korras, kui Euroopa keskmine on 47 protsenti.