Taani alustas naaritsakorjuste üleskaevamist ja põletamist
Taani alustas neljapäeval kiiruga maetud naaritsate üleskaevamist, kes mullu hirmust muteerunud koroonaviiruse tüve eest hukati, teatasid võimud.
Kõik Taani 15 miljonit minki hukati, pärast seda kui selgus, et nad kandsid viirusetüve, mis ekspertide sõnul ei pruugi vaktsiinile alluda.
Osad naaritsatest maeti Taani lääneosas asuvatesse massihaudadesse novembris, tekitades hirme, et lagunevad korjused võivad ümbritsevat keskkonda saastada.
Seejärel käskis valitus käskis tapetud mingid üles kaevata ja põletada.
Neljapäeval alustati 13 000 tonni naaritsakarkasside üleskaevamisega, mis viidi seejärel tuhastamisele lähedalasuvasse Maabjergi energiakeskusesse (MEC).
«Olen kergendunud, et asi toimub plaanipäraselt,» säutsus Taani põllumajandusminister Rasmus Prehn Twitteris.
MEC hoiatas, et karkasside transpordi ja laadimise ajal võib piirkonnas levida hirmus lehk, kuid hais peaks lõppema, kui karkassid kord põletusahjudesse jõuavad.
Mullu novembris teatas maailma suurima naaritsate karusnaha tootja Taani peaminister Mette Frederiksen, et riigis tapetakse 15-17 miljonit minki, et peatada muteerunud koroonaviiruse tüve levik.
Tervishoiuametnikud hoiatasid, et vaktsiin ei pruugi selle tüve puhul toimida.
Valitsus keelustas naaritsakasvatuse kuni 2022. aasta jaanuarini, kuid pälvis palju kriitikat naaritsate tapmise eest.
Peaminister Frederikseni valitsus tunnistas, et otsus tappa enam kui 15 miljonit minki ehk ameerika naaritsat polnud õiguslikult põhjendatud nende minkide osas, kes polnud muteerunud koroonaviirusega nakatunud ning toonane põllumajandusminister astus tagasi.
Lisaks selgus, et karkassid eraldavad lagunemisel maapinda ülemäärast fosforit ja lämmastikku ning ühes matmispaigas hakkasid hakkasid korjuste lagunemisel eraldunud gaasid neid maapinnale tõstma.
Naaritsad on kinnitatult ainsad loomad, kes võivad nii viirusega nakatuda, kui nakkust inimesele edasi anda.