Riisalo: riigikogus ja valitsuses peaks olema vähemalt 40 protsenti naisi (14)

«See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28 protsendi piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama» ütles Riisalo.

«Mitmekesised otsustuskogud teevad aga meie kõigi jaoks paremaid otsuseid. Just seetõttu on oluline, et poliitikas valitseks tasakaal. Kohalike omavalitsuste volikogudes, riigikogus, valitsuses ja muudel poliitilistel ametikohtadel peaks ühe soo esindajaid olema vähemalt 40 protsenti,» lisas minister.

Kui arvestada kokku kõikide ministrite kõik valitsemise päevad alates 1990. aastast kuni 2021. aasta jaanuarini, selgub, et mehed on Eesti riiki valitsenud viis ja pool korda kauem. Tänavu jaanuaris ametisse astunud valitsus on murdnud senise mustri, mis loob valitsemises ühtlasi ka suurema tasakaalu. Kohalike omavalitsuste, riigikogu komisjonide juhtide ja riigikogu juhatuse liikmete hulgas on naisi seni veel siiski harva, leitakse sotsiaalministeeriumi pressiteates.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Helen Biin märkis, et valdkonnad, mida naised ja mehed poliitikas juhivad, on stereotüüpselt jagunenud – nii valitsuses kui ka näiteks riigikogu komisjonides, jääb naistele kultuuri, hariduse ja hoolekande, meestele taristu, raha ja riigikaitsega seonduv.

«Praeguses valitsuses on Eesti ajaloo esimene naissoost justiitsminister, lisaks on naine ka rahandusminister. Kaitsevaldkonda pole aga naised tänini veel juhtida saanud. Naiste senise vähese poliitikas osalemise põhjuseks ei saa pidada huvi puudumist poliitika vastu, sest võrreldes nn vana Euroopa riikidega on meil naisi erakondades palju – keskmiselt 52 protsenti kõikide erakondade liikmetest on naised,» rääkis Biin. Ta lisas, et kuigi üha sagedamini näeme naisi ka erakondi juhtimas, on parteide juhatuse liikmete hulgas naisi vaid kolmandik.

Riisalo hinnangul annavad valijad oma hääle meeleldi naistele, kuid valimisnimekirjades on vaid iga kolmas kandidaat naine. «Üheks võtmeks naiste osaluse suurendamisel poliitikas ongi just erakonnad, kes saavad naisi senisest enam julgustada ja kaasata nii erakonna juhtkogudesse ja valimisnimekirjadesse kui arvestada nende kandidatuuriga poliitiliselt väga olulistele ametikohtadele,» lausus Riisalo.

Inimeste soovi poliitikas osaleda mõjutab ministeeriumi hinnangul ka see, mil moel poliitikutesse suhtutakse. Kahjuks oleme sageli tunnistajateks olukordadele, kus just naissoost edukate poliitikute tegevust ja autoriteeti õõnestatakse ajale jalgu jäänud kommentaaridega, kaheldakse nende pädevuses, hoolimata muljetavaldavast kogemuste pagasist, või keskendutakse ajakirjanduses ilmuvates persoonilugudes eelkõige naispoliitiku välimusele ja pereelule. «Oma pädevuse ja ametialase tegevuse eest väärivad tunnustust või kriitikat ühtviisi nii mehed kui ka naised. Samuti peaks, hoolimata poliitiku soost, näitama avalikkusele nende inimlikku poolt,» teatas ministeerium.

Aprillist kuni jaanipäevani avaldab sotsiaalministeerium kümneosalise minivideote sarja «Võrdsem Eesti», kutsudes sellega ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. Videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes. Vaata juba ilmunud videoid siit.