Laanet: Teine maailmasõda õpetas Eestile liitlaste tähtsust (9)
8. mai 2021, 14:18
Kaitseminister Kalle Laanet märkis oma Teise maailmasõja lõpu tähistamise pöördumises, et ehkki 76 aastat tagasi Saksamaa lõpliku allkirja saanud kapitulatsiooniakt tõi sõjast kurnatud eurooplastele ja ameeriklastele rõõmu ja kergendust, jäi nõukogude niinimetatud vabastajate haardesse jäänud rahvastele vabadus üksnes unistuseks.
Laanet sõnas, et täna tähistavad Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Alliansi liikmesriigid Teise maailmasõja lõppu Euroopas mälestades kümneid miljoneid sõjaohvreid.
«Enamik hukkunuist olid tsiviilelanikud, liitlasriikide kaitsjad ning agressorite käsku täitnud lihtsad sõdurid. Sõda on ebaõiglane, kuivõrd selle taga on väheste pime viha ja ambitsioon, kuid kannatab lugematu arv süütuid inimesi,» lausus Laanet.
Ta lisas, et Teise maailmasõja ning sellele järgnenud külma sõja periood on Eestile õpetanud nii mõndagi, näiteks, et Eestil on vaja tugevaid liitlasi ja liitlassuhteid nagu hapnikku, et kaitsta oma iseseisvust ja demokraatiat.
«Oht idast ei kao, kuni Kreml võitleb agressiivselt läänemaailma vastu ning lämmatab demokraatiat Venemaal. Totalitaarsed suurriigid ei austa kunagi rahvusvahelist õigust, ega väikeriikide rahuarmastust ja iseseisvust,» sedastas Laanet.
Ta meenutas, kuidas Briti peaminister Winston Churchill 3. märtsil 1946 peetud prohvetlikus kõnes «Rahusidemed» (Sinews of Peace) hoiatas raudse eesriide kerkimisest Läänemerest Vahemereni. «Täna teeme kõik, et vabaduse tekk kataks igavesti Euroopat Läänemerest Vahemereni,» kinnitas Laanet.
Laaneti sõnul on 8. mai eurooplaste ja põhja-ameeriklaste jaoks oma elu ja tervise kaotanud inimeste mälestamise päev, mitte Teises maailmasõjas saavutatud võidu tähistamine toore sõjalise jõu demonstratsiooniga. 9. mai on aga Euroopa päev.
«Rahu hoidmine on Eesti ja NATO liitlaste peamine eesmärk,» lõpetas Laanet oma pöördumise.
Täna hommikul asetasid kaitseväe kaplanid kõikide Teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks Vabariigi Valitsuse nimel pärjad Eesti kaitselahingutest osavõtjate mälestusmärgile, Saksa sõdurite haudadele ning punaarmeelaste mälestusmärgile Maarjamäe mälestusväljakul, Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärgile kaitseväe kalmistul ja natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul.
1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Saksa relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail.
2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.