PÄÄSTEAMETI AASTARAAMAT ⟩ Suur osa mullu uppunutest olid vette kukkunud
22. aprill 2021, 15:41
Möödunud aasta oli päästeametile tulekahjude mõttes hea rekordaasta – tulekahjusid ja neis hukkunuid oli taasiseseisvunud Eestis seni vähim. Küll aga kaotas veeõnnetustes elu rohkem inimesi kui viimaste aastate jooksul ja tihti vette kogemata kukkudes.
Tulekahjudes hukkus mullu 36 inimest, 27 neist mehed. Tulele elu kaotanud inimestest üle poole olid joobes või joobekahtlusega ning tihti sai tulekahju alguse suitsetamisest. Lisaks tulekahjudele puutusid päästjad kokku ka vingumürgitusega, mille peamine põhjus oli siibri varajane sulgemine.
Seevastu oli mullu viimase viie aasta suurim veeõnnetustes hukkunute arv – 58, mida on poole rohkem kui 2019. aastal. Suur osa uppunutest ei läinud suplema teadlikult ja olid vette kukkunud. Paljudel juhtudel polnud ka teada, mis oli inimese kavatsus veekogu ääres. Kui eakamad olid õnnetuse hetkel kained, olid tööealised joobes.
Enim veeõnnetusi leidis aset suvel ja siseveekogudes.
Soe aasta ja eriolukord meelitasid inimesi loodusesse ja paljud leidsid ka vanu lõhkekehi. Eelmisel aastal tegi päästeamet kahjutuks pea 10 000 lõhkekeha, üle tuhande sellest Ida-Virumaal korraldatud demineerimistöödel «Ida kõmin». Aasta lõikes paistis silma Ida-Virumaa, kust leiti aastaga kokku üle 5000 lõhkekeha: miinipildujamiine, tankimiin, mürske ja teisi lõhkekehi, samuti Saaremaa, kus looduskaitsealalt leiti pea 350 mürsku.
Paljud said eelmisel aastal postkasti kriisijuhendi «Ole valmis!». Päästeameti varasemast uuringust selgus, et 15 protsenti Eesti elanikest hindas oma kriisis valmisolekut piisavaks, samal ajal uskus 35 protsenti, et kodukohas hädaolukord üldse tekkidagi võiks.
Kriisi lahendamine ja selleks valmisolek on üks päästeameti põhitegevusi. «Loomulikult seisame tule- ja veeohutu keskkonna ja ohutuskultuuri kasvatamise eest kõige laiemas mõttes. Teeme ennetustööd, reageerime tule- ja veeõnnetustele, neutraliseerime lõhkematerjali ja keemiareostust, päästame kõrgusest ja sügavusest. Aga kriis ja selleks valmisolek on lahutamatu osa tänasest maailmast,» sõnas ameti peadirektor Kuno Tammearu ja lisas, et ohutu ja turvalise ühiskonna jaoks peab ka iga inimene, ettevõte ja omavalitsus kriisiks valmis olema.
2020. aastal sai päästeamet 25 822 väljakutset, aasta jooksul oli 14 881 päästesündmust. Päästeti 301 inimest, hoiti ära 358 252 702 euro väärtuses varakahju ning tehti 19 765 kodunõustamist.