Aiaprügiga jõuavad alatihti loodusesse ka ohtlikud võõrliigid

maaelu.postimees.ee
Copy
Lusitaania teetigu.
Lusitaania teetigu. Foto: Elmo Riig

Kevadised soojad ilmad toovad kaasa koristustööd aias ja majapidamises. Aiatööde ja kevadise suurpuhastuse käigus koguneb aiaprahti ja jäätmeid, mida soovitakse tihtipeale lõkkes põletada või loodusesse poetada.

Aiaprügi metsa alla viimisega on inimesed tahtmatult loodusesse levitanud võõrliike, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu, võtavad ära meie oma liikide elupaiku või ohustavad inimeste tervist ja vara.

„Peenardelt koristatud lillepealsete või kokku riisutud lehehunnikuga on oht viia aiast välja võõra taimeliigi seemneid, aga ka näiteks hispaania teeteo mune. Metsa alla visatuna võivad võõrliigid hakata kontrollimatult paljunema, sest seal ei piira keegi taimede levikut ega korja võõrnälkjaid. Nii levivad need varem või hiljem inimeste aedadesse tagasi," ütles Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Verev lemmalts.
Verev lemmalts. Foto: Eike Vunk

Ebaseaduslikest loodusesse viidud aiaprahi hunnikutest on tema sõnul laiali läinud palju erinevaid võõrliike, näiteks karuputki, verevat lemmmaltsa, pargitatraid ja hispaania teetigusid.

Aias kogunenud puulehed ja muud taimed sobivad kompostimiseks, aga mitte põletamiseks. Enne aiajäätmete põletamist soovitab Keskkonnaamet uurida, millised reeglid nendega ümber käimiseks on kohalik omavalitsus seadnud. Kui lõkke tegemine on lubatud, siis ära viska sinna olmejäätmeid. Lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.

Olmejäätmete põletamine on seadusega keelatud seetõttu, et seda tehes kahjustad nii enda kui ka naabrite tervist. Jäätmete põletamisel tekkinud mürgised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad ka maapinnale, sealt aiasaadustesse ja kanduvad edasi ka põhjavette.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles