Poliitikute tühjad lubadused: ligi poolest miljonist brutopalgatõusust läks annetamisele vaid väike osa (18)

Copy
Oma aasta jooksul kogunenud palgatõusu annetasid või tagastasid riigile täies mahus vaid seitse poliitikut.
Oma aasta jooksul kogunenud palgatõusu annetasid või tagastasid riigile täies mahus vaid seitse poliitikut. Foto: Alari Paluots
  • Võib väita, et vaid 23 rahvaesindajat täitis oma lubadust palgatõus annetada
  • Pea pooled rahvasaadikutest jätsid Postimehe päringule vastamata
  • Aasta jooksul on rahvasaadikud ja ministrid saanud palgalisa ligi 497 560 eurot
  • Postimees suutis kinnitada sellest kõigest 41 743 eurot, mis kindlalt annetati

Möödunud aasta kevadel, eriolukorra ajal, kui Eestis tõstis pead koroonakriis, tõusis aprillis indekseerimise tõttu ministrite, presidendi ja riigikogu saadikute palk sõltuvalt ametist 321–494 euro võrra.

Seepeale lubasid paljud poliitikud oma palgatõusu kas annetada, et viiruse tõttu raskustesse sattunud rahvaga solidaarsed olla ja aidata abivajajaid, või riigikassasse tagastada. Uurides aga aasta hiljem nii toonastelt kui ka praegustelt riigikogulastelt ja ministritelt, kui järjepidevalt nad annetasid summa, mille said tänu palgatõusule juurde, selgus, et 116 poliitikust vaid 23 annetas või tagastas riigile juurde saadud summa rohkem kui korra.

Aasta jooksul on palgalisa toonud saadikutele ja ministritele juurde sisuliselt 13. palga ehk 3850–5920 eurot, millest nad pidid maksma ka maksud. Et tagada suuremat läbipaistvust poliitikute rahakasutuses ja lubaduste täitmises, küsis Postimees kinnitusi – poliitikutelt kuvatõmmiseid pangaväljavõtetest või heategevusorganisatsioonidelt kinnitusi annetuste kohta.

Täpselt niimoodi, nagu saadikud peavad tšekkide ja väljavõtetega tõendama kuluhüvitise kasutamist.

Hoolimata riigikogu liikme staatusest, mis eeldab ka ajakirjanike küsimustele vastamist, ignoreerid peaaegu pooled rahvasaadikud pärast korduvaid kirju ja helistamist Postimehe päringuid. Nende seas paljud Keskerakonna ja EKRE rahvasaadikud, kes aasta varem olid avalikult teatanud, et annetavad palgatõusu, Keskerakonna fraktsioon maikuise eriolukorra lõpuni ja EKRE majanduskriisi ajal. Suur osa Reformierakonna saadikutest ei pidanud tähtsaks rahva õigust teada saada, mida võeti ette rahaga, mis pidi minema annetusteks. Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud olid aga avatumad.

Koguni viiskümmend vastajat ei olnud nõus avaldama, kellele on nad oma palgatõusu aasta jooksul annetanud, või ei soovinud oma annetusi tõendada. Selgitati, et annetamine on nende jaoks liiga isiklik tegevus, et sellest rääkida, annetuste avaldamine toob annetuste saajale kahju või et ajakirjanikel pole üldse õigust nende lubaduste kohta tõestust nõuda.

Maksumaksja on viimasel aastal rahvasaadikutele ja ministrile maksnud palgalisana ligi 497 560 eurot, sellest annetati organisatsioonidele või tagastati riigile vähemalt 41 743 (neto). Selle summa suutis Postimees välja selgitada.

Võib eeldada, et tegelik summa on suurem, sest Postimees suutis kindlaks teha ka annetusi ja püsiannetusi, mille täpset mahtu poliitikud ei avaldanud.

Seega ei saa ei kinnitada ega ümber lükata seda, kas annetuste summa on tuhandeid või kümneid tuhandeid eurosid suurem.

Näiteks president Kersti Kaljulaidi väidetavast pea 11 000-eurosest annetatud summast sai kinnitust vaid tilluke osa – 500 eurot ühele organisatsioonile.

Võib väita, et terve aasta jooksul on oma lubadusi täies ulatuses täitnud vaid seitse poliitikut 116st: Jaak Valge, Jüri Luik, Urmas Reinsalu, Riina Solman, Priit Sibul, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Heiki Hepner. Veel neljalt tuli kinnitus ligi poole summa ulatuses. Need on Kert Kingo, Tõnis Lukas, Riina Sikkut ja Üllar Saaremäe.

Keskerakonna stiil jätkub

Nagu ka eelmisel kevadel, saatis Keskerakond nüüdki pressiesindaja vahendusel koondvastuse. Suur osa keskfraktsiooni liikmeid ei vastanud päringule eraldi ja ignoreerisid Postimehe kirju ka siis, kui rõhutasime eraldi vastamise tähtsust. Need, kes telefoni vastu võtsid, viitasid fraktsiooni ühisele seisukohale.

«Mõistan siiralt teie ja ka ilmselt lugejate soovi teada saada, mida poliitikud teevad. Vastus küsimusele on aga ära otsustatud ja sellest me kinni peame,» selgitas keskerakondlane Marko Šorin.

«Detaile üksikisikute panustest, mida on praktiliselt kõik teinud, me põhimõtteliselt ei anna,» lisas Enn Eesmaa.

Rahvasaadik Dmitri Dmitrijev, kes on toetanud ja plaanib edaspidigi toetada MTÜd Purtse Vabatahtlik Pääste, ütles, et fraktsioonis lepiti kokku selles, et saadikud ei pea kommenteerima, kes kuhu annetas ja kui palju.

«Paljud Keskerakonna ministrid ja fraktsiooni liikmed teevad regulaarseid annetusi ning toetavad vastavalt võimalustele abivajavaid organisatsioone ja inimesi,» edastas erakonna pressiesindaja Andres Kalvik.

Kui eelmisel kevadel tõi erakond ühisvastuses välja konkreetsed organisatsioonid, kellele saadikud annetasid palgatõusu (Eesti Toidupank, MTÜ Loomade Hoiupank, MTÜ Purtse Vabatahtlik Pääste, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu streigifond, Eesti Vähiliit, TÜK Lastefond ja MTÜ Loomakaitse Selts), siis nüüd jäeti kõik saladusse.

Aasta tagasi selgus, et näiteks Purtse Vabatahtlikele, kelle erakond ühisvastuses välja tõi, oli annetanud vaid Dmitri Dmitrijev. Sama lugu oli ka Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliiduga, kellele tegi annetuse vaid Oudekki Loone.

Ühisvastuses välja toodud Toidupangale polnud palgalisa arvelt laekunud aga ühtegi annetust.

Kalvik ütles, et erakond ei pea õigeks annetusi seekord eraldi välja tuua, sest see võib ärgitada asjatuid arutelusid ja pakkuda soovimatut tähelepanu toetuse saajale.

 «Sellest lähtuvalt leppisime kokku, et ministrid ja saadikud otsustavad jätkuvalt ise, kui suures summas ja kellele annetusi teevad,» selgitas Kalvik. 

Loo tegemise käigus nentisid päris mitmed organisatsioonid, et annetuste avalikustamiseks on oluline annetaja nõusolek sellest rääkida. Neil, kes seda rääkisid, polnud midagi avalikustamise vastu.

Mullu üks enim tähelepanu saanud rahaeraldis oli riigikogu liikme Andrei Korobeiniku 20 369 euro suurune annetus Toidupangale. Tõsi, tegemist pole palgatõusu annetusega, vaid riigikogu liikme hüvitisega, mille Korobeinik sai mullu novembris, kui ta Keskerakonna ministrivangerduste tõttu paariks päevaks riigikogu liikme kohast ilma jäi. Korobeinik tõi ka vastuses Postimehele välja, et on aasta jooksul annetanud heategevuseks üle 25 000 euro. «Ühtegi pangaväljavõtet ma teile loomulikult ei saada,» lisas ta. 

Keskerakonna 25 saadiku hulgast suutis Postimees kinnitada vaid riigikogu esimehe Jüri Ratase, Siret Kotka ja Dmitri Dmitrijevi annetused. Nende suurus pole teada.

EKRE suured lubadused

Mullu kevadel teatas EKRE fraktsioon, et nemad annetavad kriisiajal palgatõusuna saadud raha, veel enam, küsivad fraktsiooni liikmetelt ülekande kinnituseks ise väljatrükid.

Kriis on kestnud kauem kui aasta, tänavu aprillis tõusis poliitikute palk aga veelgi. Rahvasaadikute vastustest nähtub, et mullukevadised lubadused on justkui ununenud. Tõsi, mõne erandiga.

Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE).
Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE). Foto: Margus Ansu

«Kui meie fraktsiooni inimesed pole teile andmeid saatnud, ei tähenda see seda, et nad annetusi poleks teinud. Mina ka mõtlesin tükk aega, kas saadan või mitte,» ütles Jaak Valge, kes pärast mõningast mõtlemisaega saatis siiski kuvatõmmised, kinnitamaks tehtud annetusi 7650 euro ulatuses. Andmetest selgus, et Valge annetas igakuiselt 10–1300 eurot, kuid ei tahtnud avalikustada, kellele. «Üldjuhul pole ma annetanud igakuise regulaarsusega ja mu annetused ei sõltu riigikogu palgatõusust,» lisas ta. 

Riigikogu liige Kert Kingo (EKRE).
Riigikogu liige Kert Kingo (EKRE). Foto: Sander Ilvest

Riigikogu liige Kert Kingo oli möödunud aastal SA Kadunud suurim toetaja. Lisaks igakuisele sajaeurosele püsitoetusele annetas ta neile ka kolme kuu palgatõusu summa ehk kokku 1953 eurot. Sel aastal on Kingo toetanud sihtasutust püsitoetusega 400 euro ulatuses.

«See on poliitikaülene sihtasutus. Me ei tea iial, kelle õuele see mure satub, kui inimene ära kaob. Leian, et seda võiks toetada,» rääkis Kingo. «Ma teen seda selleks, et aidata, mitte selleks, et seda reklaamida,» toonitas ta.

Jaanuaris riigikogust lahkunud Kai Rimmel ütles, et annetas aasta jooksul palgatõusu osa abivajavatele perekondadele, neile pensioniealistele, kes ei tulnud toime, või oma valla paljulapselistele peredele. Rimmel ei pidanud vajalikuks oma väiteid kinnitada ja summat avalikustada ka siis, kui ajakirjanik kinnitas, et kuvatõmmiseid ei avalikustata, vaid need on olulised faktikontrolliks. Ka ei esitanud Rimmel fraktsioonile kinnitust. «Ma tõesti ei pea tõestama teile, et ma ei ole kaamel,» ütles Rimmel, kuid lisas, et kui tegu oleks mõne heategevusorganisatsiooniga, oleks ta selle avalikustanud.

Rimmeli kolleeg Merry Aart ütles, et ta on alati kedagi toetanud võimaluste piires ja vastavalt vajadusele. Panga väljavõtteid esitab ta enda sõnul vajadusel õiguskaitseorganitele. «Indekseerimist ei ole mina soovinud ja ka mitte välja mõelnud. Kas saadaksite mulle väljavõtte oma pangaarvest, eriti mis puudutab võimalikke tulemustasusid, preemiaid või palgatõusu?!» uuris Aart ajakirjanikult.

Urmas Reitelmann ei soovinud teemat pikemalt kommenteerida, vaid vastas: «Ühelgi ajakirjanikul ja kellegi teisel pole teadmisvajadust ning ka õigus kellegi pangaväljavõtetele.»

Kinnitatud andmete põhjal võib välja tuua, et 22st küsitletud EKRE liikmest annetasid vaid Jaak Valge, Kert Kingo ja Urmas Espenberg kas kogu või osa oma aastasest palgatõusust.

Nädal pärast loo ilmumist sai Postimees kinnituse ka Leo Kunnase annetuste kohta. Rahvasaadik on 2020. aastal annetanud Kaitseliidule 1820 eurot ja 2021. aastal 520 eurot.

Kuidas sündis lugu «Poliitikute tühjad lubadused»

Postimees saatis päringu 2020. aasta 1. aprillil koosseisus olnud 101 riigikogu liikmele, 15 ministrile ja presidendile, kelle palk indekseerimise tõttu tõusis 321st kuni 494 euroni.

Riigikogu liikmed ja ministrid, kes 2020. aasta 1. aprillil ametis ei olnud, Postimehe päringut ei saanud, kuna nende palk ei tõusnud ja nemad pole ka lubanud annetada.

Postimees küsis kõrgetelt riigi teenistujatelt, mida nad aasta jooksul kogunenud palgatõusuga ehk 13nda palgaga tegid: kas nad jätsid lisaraha endale, annetasid selle või tagastasid riigile.

Kui poliitik annetas, siis palusime täpsustada, et kellele ja millises mahus. Annetuste faktipõhiseks kinnitamiseks palusime poliitikutel saata kuvatõmmiseid panga väljavõttest.

Kui poliitik ei saatnud kuvatõmmiseid, aga nimetas organisatsioone, millele ta annetanud on, saatsime päringu vastavatele organisatsioonidele annetuse kinnitamiseks.

Annetuste summasid said avaldada vaid poliitikud ise, kuna organisatsioonid seda üldjuhul ei teinud. Kui poliitik ei nimetanud üldse organisatsioone, kellele ta annetanud on, polnud Postimehel võimalik väidetavaid annetusi kontrollida, seega ei saa väita kindlalt, et need ka päriselt tehti.

Vastuste saamiseks saatis Postimees kõikidele pärast algset päringut ka korduskirja. Kui ka korduskiri vastust ei saanud, helistas Postimees poliitikutele telefoni teel. Need, kes ka telefonile ei vastanud ega tagasi ei helistanud, luges Postimees päringule vastamata jätnuks.

Reformierakondlased hoiduvad vastamast

Peaministripartei Reformierakond leppis enne eelmise aasta palgatõusu sarnaselt teiste parteidega kokku annetamise, klausliga, et annetamist ei kontrollita. Nagu ka eelmisel kevadel, olid Reformierakonna fraktsiooni liikmed annetuste kinnitamises kõige kehvemad.

Eelmise aasta aprilli koosseisus olnud 34 saadikust on fraktsiooni alles jäänud 25 saadikut, seda valitsuse vahetuse ja ministriametisse asumise tõttu.

25 allesjäänu puhul on kindel vaid see, et kriisiaasta jooksul annetas Madis Milling – Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kinnitas, et Milling on nende igakuine annetaja. Saadik ise rääkis, et tema konkreetselt palgatõusu annetanud pole. «Miks ma peaksin? Ma annetasin ammu enne seda, kui must sai riigikogu liige, ja ma ei kavatsegi ennast kuidagi süüdi tunda selles, et tänu indekseerimisele see palk mingil määral tõuseb. See on võlts minu meelest,» ütles Milling, kes ei suutnud meenutada, kas fraktsioonis oli kokkulepe palgatõusu annetamise kohta või mitte. «Mina enam ei mäleta, et meil oleks kollektiivselt otsustatud. Meil on see, et iga inimese annetamine on tema enda otsus,» ütles ta

Kaks reformierakonna saadikut, Ants Laaneots ja Valdo Randpere vastasid ausalt, et nemad pole aasta jooksul kogunenud palgatõusu annetanud. «Sportlikku huvi mul annetamise vastu ei ole, sest ma olen ju ise pensionär,» rääkis Laaneots.

Randpere toonitas, et tema pole fraktsioonis mitte midagi kokku leppinud. «Mina ei ole midagi kokku leppinud, mina olen selle raha ära raisanud ja jäi veel puudu ka,» sõnas rahvasaadik otsekoheselt.

Sellega reformierakondlaste selged ja kontrollitavad vastused ka lõppesid. Reformierakonna saadikud ei olnud altid Postimehe küsimustele vastama. Koos algse päringu, korduskirja ja telefonikõnega õnnestus Postimehel vastus saada üheteistkümnelt saadikult. 14 saadikut jäi kättesaamatuks.

Paljud saadikud väljendasid päringu suhtes oma pahameelt. Jürgen Ligi, kes kevadel ütles, et pigem lõpetab annetamise kui hakkab seda tõendama, polnud päringu üle õnnelik ka seekord. «See, mis te mulle kirjutasite, omavahel öeldes, unustage ära. Mina teie käest ei küsi, mis te oma palgaga teete. Ärge minu käest ka küsige,» ütles aasta jooksul 5033 eurot palgalisa saanud Ligi ja viskas toru hargile.

Reformierakonna saadik Annely Akkermann hakkas hoopis ajakirjanikelt konto väljavõtteid küsima. «Saatke mulle oma panga väljavõte, kuidas te oma palka kulutate, siis ma arvan midagi, kas teil on õigust minu käest midagi küsida. Ma vaatan, kas te olete ostnud suitsu, kas olete ostnud viina või kui palju te olete annetanud,» sõnas Akkermann, tsiteerides ka piiblit ja soovitades lõpuks minna surfama tema sotsiaalvõrgustikku, kus olevat on heategude jäljed aasta jooksul olemas.

Mõned reformierakondlased väitsid, et nad on palgatõusu annetanud, kuid ei olnud valmis rääkima, kellele, või veel enam, annetusi tõendama. «Olles ka kunagi ajakirjanik olnud, siis selliseid küsimusi on päris huvitav küsida, küsida isikute pangakonto väljavõtteid. See, et ma annetan igakuiselt, see on minu isiklik asi,» rääkis Marko Mihkelson.

Heiki Kranich kinnitas, et on läbi aegade annetanud hädasolijatele. «Sõltumata sellest, mis on palganumber, olen ma aidanud hädasolijaid paljude aastate vältel. Annetamine sõltub sisemisest veendumusest, mitte palganumbrist. See on isiklik teema ja ei vaja mingit reklaami,» vastas ta. 

Vähem suhtlusaltid sotsid

Võrreldes eelmise kevadega, mil kõik riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed vastasid Postimehe päringule, oldi sel korral veidi tagasihoidlikumad. Sotside 11-liikmelisest fraktsioonist jätsid päringule vastamata Kalvi Kõva ja riigikogust lahkunud Katri Raik. Narva linnapea Raik küll lubas päringule vastata, aga ei teinud seda. 

Postimees suutis seekord kinnitada nelja sotsiaaldemokraadi annetused, mis on erakondade lõikes teine tulemus Isamaa järel. Fraktsiooni juht Indrek Saar ning rahvasaadikud Jaak Juske, Heljo Pikhof, Ivari Padar ja Raimond Kaljulaid väitsid, et on palgatõusu summa annetanud, kuid ei esitanud selle kohta tõestusi ega toonud välja organisatsioone, kelle käest saaks annetuste tegemist kontrollida.

Raimond Kaljulaid ütles, et Postimehe päringud läksid algselt kaduma, kuna Toompea meeleavaldajad saatsid rahvasaadikutele tuhandeid e-kirju. Kaljulaid leidis, et kelleltki ei saa nõuda annetuste tegemise tõestamist, ja ei vastanud Postimehe täpsustavatele küsimustele.

Sotsiaaldemokraatide kõige suurem annetaja on Riina Sikkut, kes on kaheksale organisatsioonile kokku annetanud vähemalt 1700 eurot. See teeb Sikkutist riigikogu ja ministrite seast ka kõige laiema haardega annetaja. Sikkuti annetusi tuli Postimehel kinnitada organisatsioonide abiga. Üks organisatsioon tema annetust aga ei kinnitanud.

Sikkut märkis, et oli annetanud ka Heateo SA-le, kuid organisatsiooni enda käest uurides selgus, et sellist annetust pole Sikkut viimase aasta jooksul teinud.  «Nimetatud perioodil ei ole Heateo Sihtasutusele poliitikutelt ega valitsuse liikmetelt annetusi laekunud,» vastas Postimehe päringule Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge.

Sotsidest annetasid kinnitatud andmetel ka Helmen Kütt, Lauri Läänemets ja Jevgeni Ossinovski. Ossinovski ütles, et on viie organisatsiooni püsiannetaja ja kavatseb oma püsiannetuste portfelli sellel aastal veel laiendada, ehkki ei toonud välja, kellele ta täpselt annetab ja kui palju. Ossinovski annetusi kinnitati Postimehele viiest organisatsioonist.

Kõige rohkem kinnitatud annetusi tuli isamaalastelt

Eelmisel kevadel tagastasid pooled Isamaa liikmed riigile palgatõusuna saadud raha, pea kõik seda ka kinnitasid. Seekord olid fraktsiooni saadikud tagasihoidlikumad, kuid võrreldes teiste fraktsioonidega siiski kõige avatumad, nad saatsid kõige rohkem ka kinnitusi. 14 saadikust kuue puhul on näha, et annetatud on terve aasta jooksul: neli inimest on seda teinud aastase palgatõusu summa ulatuses ja kaks peaaegu poole summast.

Riigikogu liige ja endine kaitseminister Jüri Luik (Isamaa).
Riigikogu liige ja endine kaitseminister Jüri Luik (Isamaa). Foto: Madis Veltman

Endine kaitseminister ja tänane riigikogu liige Jüri Luik annetas rohkem, kui talle aasta jooksul palgatõusust laekus, seda MTÜ-le Vigastatud Võitlejate Ühing (EVVÜ). «Saan kinnitada, et härra Jüri Luik on sellel perioodil erinevate maksetena teinud ühingule annetusi kokku rohkem kui 5000 eurot,» ütles EVVÜ juhatuse esimees Enn Adoson. 

Riigikogu liige ja endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa).
Riigikogu liige ja endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa). Foto: Madis Veltman

Endine välisminister Urmas Reinsalu tegi eelmisel kevadel ettepaneku Eesti Punasele Ristile luua allfond Vapruse Heaks, et toetada tervishoiutöötajaid. Reinsalu annetas fondi 4000 eurot, mida organisatsioon ka kinnitas.

Priit Sibul annetas 4066 eurot lasterikaste perede maakondlikele ja Setomaaga seotud organisatsioonidele ning saatis kõik kuvatõmmised. Kuna poliitik ei tahtnud avalikustada organisatsioone, jäävad nad anonüümseks.

Riigikogu liige Üllar Saaremäe (Isamaa).
Riigikogu liige Üllar Saaremäe (Isamaa). Foto: Ain Liiva

Üllar Saaremäe tagastas mullu mais ühe kuu palgatõusu riigile ning edaspidi annetas osa palgatõusust. «Aasta jooksul umbes 4000 eurot. Toetatute hulgas on eelkõige loomeinimesed ja mõned suurpered. Eesmärk on olnud lihtsalt toetada. Ja aidata välja anda raamatuid, helikandjaid, toetada loomeprojekte,» lausus Saaremäe. Ta kinnitas ka mullu aprillist maini 1007 euro ulatuses tehtud annetusi. 

Heiki Hepner, kes ei ole enam riigikogus, annetas 2012 eurot MTÜdele. «Arvestatav osa annetustest on seotud tublide Raplamaa inimeste ja organisatsioonidega, aga mitte ainult. Ka noored metsamehed ja isamaalised väärtused on saanud osa minu eelmise aasta riigikogu liikme palgakasvust,» selgitas ta. Annetust kinnitasid kõik organisatsioonid.

Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) (paremal)
Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) (paremal) Foto: Remo Tõnismäe

Raivo Tamm ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits tagastasid kogu aastase palgatõusu. «Igakuiselt tagastasin riigile oma palgatõusu osa, mis oli 251,47 eurot. Kokku tuli pisut rohkem kui 3000 eurot,» lausus Ladõnskaja-Kubits, kes kinnitas oma sõnu kuvatõmmistega.

Ta kirjutas valmis eelnõu, mille eesmärk oli peatada palgatõus kõrgematel riigiteenijatel, kuid peale esimest lugemist eelnõu komisjonist edasi ei liikunud. Poliitik selgitas, et riigijuhid pidid kriisi ajal näitama solidaarsust oma rahvaga.

«Seda raha, mis läks palgatõusule (toona justiitsministeeriumi analüüsi järgi umbes 2,5 mln eurot) oleks tarvis ehk suunata sinna, kus kõige rohkem saadi haavata. Näiteks tervise valdkonda,» lausus ta ja lisas, et paljud eestlased on kaotanud töö või on sissetulekud kukkunud.

Ladõnskaja-Kubits kirjutas valmis eelnõu, mille eesmärk oli peatada palgatõusu kõrgematel riigiteenijatel, kuid peale esimest lugemist eelnõu komisjonist edasi ei liikunud. «Miks läks just nii, peaks küsima Paul Puustusmaa käest, kes toona oli põhiseaduskomisjoni juht. Ju siis hääled ei olnud koos ja eelnõu jäi vastu võtmata,» lausus Ladõnskaja-Kubits. 

Osa Isamaa liikmetest väitis, et annetas, kuid kindel selles olla ei saa, sest väidetel pole tõestusi. «Olen annetanud heategevuseks, kandnud raha riigi eelarvesse ja toetanud MTÜsid,» ütles Tarmo Kruusimäe, kelle kohta on teada, et ta tagastas ühe palgatõusu riigile. «Teie kinnitus ei ole siin vajalik ja ei oma mingisugust tähtsust,» ütles Helir-Valdor Seeder, kes lisas, et annetas palgatõusu MTÜdele.

«Võite kontrollida, et ma ei ole üldse kasutanud kuluhüvitisi. Sellega ma tagastasin riigile rohkem kui see palgatõus,» ütles Mihhail Lotman, kes väidab, et tagastas riigile raha esimesel kolmel kuul ning edaspidi annetas selle eri organisatsioonidele osalises mahus.

Siim Kiisler ei vastanud. Vastust ei tulnud ka Aivar Kokalt.

Ministritel PR-päkapikud abis

Praeguse ja aastataguse valitsuse ministreid oli kokku 18. Kuna ministritel on abiks ka ministeeriumite suured kommunikatsiooniosakonnad ja mitmed nõunikud, keda tavalisel riigikogu lihtliikmel varnast võtta ei ole, tuli neilt ka rohkem vastuseid.

Ministritest jätsid vastamata aga peaminister Kaja Kallas (RE), tema erakonnakaaslased maaeluminister Urmas Kruuse ja rahandusminister Keit-Pentus Rosimannus. Vastust ei tulnud ka endiselt maaeluministrilt Arvo Allerilt (EKRE).

Kõige põhjalikumad vastajad ja suuremad annetajad ministrite seast olid endine rahvastikuminister Riina Solman ja endine kultuuriminister Tõnis Lukas (mõlemad Isamaa).

Lukas annetas kokku 2779 eurot: Veljo Tormise Virtuaalkeskuse toetuseks, kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalile, Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsile, EELK Tartu Pauluse Kogudusele, MTÜ-le Naerata Ometi ning ta on SOS Lasteküla püsiannetaja.

Kõik organisatsioonid kinnitasid, et Lukas ka need annetused tegi. «Delikaatseid isikuandmeid me ei avalda. Küll aga võin antud olukorras kinnitada, et Tõnis Lukas on aus mees,» kinnitas Lukase annetust näiteks Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.

Solman annetas 3950 eurot: Eesti Meestelaulu Seltsile Kalev, Oleviste kiriku kogudusele, Isamaa lasterikaste perede stipendiumifondile ja isikliku tragöödia üle elanud perele. Annetamist oluliseks pidav Solman tõendas oma annetusi pangaväljavõtetega.

Kõige suurema annetusena lõi Solman Isamaa naiskogus lasterikaste perede huvitegevuse stipendiumifondi. «Fondi kogutud vahendeid on tallel 1600 eurot, esimese stipendiumi anname välja emadepäeval, mil anname välja ka Isamaa aasta ema auhinda,» ütles detailselt oma palgatõusu annetamist avanud endine rahvastikuminister.

Olgugi et Reformierakonna ministrid jäid kõige kidakeelsemaks, suutis Postimees kinnitada Andres Suti ja Liina Kersna annetusi.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (RE) ütles, et annetas palgatõusu SOS Lastekülale ja Eestimaa Sünnitusmajade Fondile. Mõlemad kinnitasid, et Sutt ka annetused tegid, kuid ei täpsustanud summasid.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm vastas, et haridusminister Liina Kersna on aastaid olnud püsiannetaja, kuid annetuse saajaid ja rahasummasid välja tuua ei ole kohane. Liina Kersna püsiannetust kinnitas TÜK Lastefond.

Kaitseminister Kalle Laanet (RE) ütles ausalt, et aasta jooksul palgatõusust saadud raha ta ei annetanud ega tagastanud, vaid toetas sellega oma lastelaste huvitegevust. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et annetab peamiselt lastekaitse valdkonna organisatsioonidele, kuid ei täpsustanud ega tõendanud oma annetusi.

Justiitsminister Maris Lauri (RE) vastas Postimehele ministeeriumi kaudu, et ei soovi teemat kommenteerida. Eelmine justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) ütles aga, et tema oma annetusi avama ei hakka.

«Ma ei pea üldsegi vajalikuks raporteerida meedia kaudu, mida ma oma rahaga teen. Olen enne annetanud, annetasin siis, aga kellele, on mu oma teada,» ütles Aeg.

Jaanuaris valitsusvangerduse järel keskkonnaministri ametisse saanud Tõnis Mölder selgitas, et paljud Keskerakonna ministrid ja fraktsiooni liikmed teevad annetusi, sealhulgas tema, kuid ei pidanud õigeks näiteid tuua.

Ka kultuuriminister Anneli Ott (KE) ütles, et ei soovi tõmmata tähelepanu toetuse saajatele. «Usun, et erakonna koondvastuses on kõik need head mõtted olemas,» edastas ta nõuniku vahendusel.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles, et annetab sotsiaal- ja tervisevaldkonna ühendustele, kuid ei täpsustanud, millistele. «Kui nüüd korra ajakirjaniku rolli kõrvale jätate, siis loodetavasti mõistate ka ise, et sellised päringud ja lähenemine (kui palju? kellele? millal? tõesta kontoväljavõttega!) lörtsivad üldtunnustatud arusaama heategevusest,» arvas Kiik oma vastusesÜK Lastefond kinnitas, et Kiik on nende püsiannetaja.

Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) teatas, et tema palgatõusu eest annetanud pole. «Mina ei lähe mingi aktsiooni või kampaaniaga kaasa ja ei ole ka kellelegi lubanud.»​ «Väiksemaid toetusi teen ma kogu aeg ja head püüan iga päev teha. Ei tee mingit arvestust, palju ma annetan,» ütles Aab.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas (KE) vastas, et on jätkuvalt kolme MTÜ püsiannetaja. Aasa väidet pole aga võimalik kinnitada, sest ta ei olnud nõus saatma kuvatõmmiseid annetustest ega nimetama organisatsioone, kellele ta annetas.

Aasaga samas ministeeriumis leiba teeninud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem (EKRE) vastas telefoni teel. «Ma arvan, et mina ei küsi, mis teie oma palgaga teete,» sõnas ta ja pani kõne ära.

President Kersti Kaljulaid ise Postimehe päringule ei vastanud, seda tegi tema eest kantselei. Presidendi pressiesindaja Mailin Aasmäe vastas, et president on kriisiaasta jooksul annetanud 10 785 eurot, mis on jagunenud seitsme organisatsiooni vahel, täpsustamata, kellele riigipea konkreetselt annetas.

Eelmisel kevadel ütles Kaljulaid, et annetas raha SA-le Kadunud, kes ka kinnitas, et president on neile 500 eurot annetanud. Ülejäänud 10 285 euro saajad ei ole teada.

Aasmäe viitas presidendi sõnadele, et annetamine sügavalt isiklik tegevus, mis sõltub iga inimese sisemisest kompassist.

«Seetõttu ei ole mõistlik kõigi inimeste detailsete annetamiste loetelu tingimata avaldada või veelgi enam, annetuste tõendamist nõuda,» viitas pressiesindaja Kaljulaidile, kelle sõnul pole vaja poliitikute lubatustele palgatõus annetada faktikontrolli teha. Ta ütles, et võiksime rohkem oma inimesi usaldada.

Kõrgemate riigiteenistujate kuupalgad 1. aprillist 2021 ning palgalisa võrreldes 1. aprilliga 2020

  • President, riigikogu esimees, peaminister ja riigikohtu esimees: 6768,36 eurot (+106,59 eurot)
  • Riigikogu aseesimees, riigikontrolör, õiguskantsler, riigikohtu liige, riigi peaprokurör, minister, riigisekretär, riigikogu komisjoni esimees ja fraktsiooni esimees: 5753,11 eurot (+90,61 eurot)
  • Riigikogu komisjoni aseesimees ja fraktsiooni aseesimees, ringkonnakohtu kohtunik: 5076,27 eurot (+79,94 eurot)
  • Riigikogu liige, maa- ja halduskohtu kohtunik: 4399,43 eurot (+69,28 eurot)
  • Riiklik lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik: 3722,60 eurot (+58,63 eurot)
  • Eesti Panga nõukogu esimees: 2368,93 eurot (+37,31 eurot)
  • Eesti Panga nõukogu liige: 1692,09 eurot (+26,65 eurot)
  • Kantsleri põhipalga suurus on 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast ehk 5177,80 eurot (+81,55 eurot)
  • Kuidas arvutatakse kõrgemate riigiteenijate palka?
  • Kõrgemate riigiteenijate palga kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. 1. aprillist 2021 kehtima hakkava kõrgeima palgamäära indeksi väärtus on 1,016. Seega kõrgemate riigiteenijate indekseeritud kõrgeim palgamäär alates 1. aprillist 2021 on 6661,77 *1,016 ehk 6768,36 eurot.

Allikas: rahandusministeerium

 

Urmo Kübar, Mõttekoja Praxis juhataja

Mõttekoja Praxis juhataja Urmo Kübar.
Mõttekoja Praxis juhataja Urmo Kübar. Foto: Erakogu

Mõttekoja Praxis juhataja Urmo Kübar ütles, et annetamise kõige olulisem tunnus on vabatahtlikkus.

See toimib kõige paremini siis, kui inimene teeb seda arusaamast, et tal on võimalik sellega millelegi olulisele kaasa aidata, mitte muudest ajenditest, nagu näiteks soov heas või hirm halvas valguses silma paista.

Ta lisas, et toetust saavale ühingule on tavaliselt suur abi, kui annetaja sellest ka räägib ja nõnda teemale tähelepanu tõmmata aitab, ent ka see on ikkagi annetaja enda valik.

Kübara sõnul võiksid poliitikud lubaduse korral ajakirjanduse küsimusele vastata. «Kui nad on andnud lubaduse, et nad seda teevad, siis muidugi oleks ka kena vastata küsimustele, kas oma lubadust on peetud, või kui seda ei ole peetud, siis kas seal on olnud mingisugused põhjused,» rääkis Kübar.

«Aga kui ka poliitikute seas on neid, kes pole oma vabatahtlikult ja avalikult antud annetamislubadust täitnud, siis ma ikkagi ei taha hakata selles näpuga järge ajama, et mis põhjused tal selleks olid,» arvas Praxise juht ja nentis, et esialgsed andmed näitavad, et vaatamata raskustele ei ole Eesti vabaühendustele annetatud summad 2020. aastal võrreldes varasemaga vähenenud, vaid pigem veidi kasvanud.

Alari Rammo, Vabaühenduste Liidu huvikaitse juht

Vabaühenduste liidu huvikaitse juht Alari Rammo.
Vabaühenduste liidu huvikaitse juht Alari Rammo. Foto: Maris Tomba

Vabaühenduste Liidu huvikaitse juhi Alari Rammo sõnul ei peaks poliitikud lubama, et annetavad. «Muidugi tahavad endale positiivset tähelepanu, aga annetamise teema on mu meelest natukene silmakirjalik,» märkis Rammo.

Ta arvas, et poliitikutel on õigus teave annetamise kohta endale jätta ja et ühiskond peaks aktsepteerima, et palk igal aastal tõuseb.

«Seda ma muidugi tahaks teada, kas poliitik valetab, kui ütleb, et annetab. Samas on seda infot raske kätte saada, sest organisatsioonid saavad annetusi kinnitada vaid annetaja loal,» sõnas Rammo. Mitmed organisatsioonid pärinud Vabaühenduste Liidult, kuidas Postimehe päringule vastata.

Rammo oletas, et poliitikud ei taha seetõttu oma annetusi avalikustada, et see võib neile mainekujunduslikult halvasti mõjuda.

«Kui keegi on leegitsev sotsialist, siis ta kindlasti suure uhkusega ütleb, et toetab LGBT ühingut. Juhul aga, kui ta on viisakas keskerakondlane, siis ta võib olla küll liberaalne, aga ta ikkagi ei taha, et tema keskealine valija teaks tema sellekohasest annetusest,» sedastas Rammo.

Lasse Lehis, Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis. Foto: Peeter Langovits

«Kui on lubatud annetada, siis peaks ka seda tõendama (kui küsitakse). Eriti kui anonüümsus tagatakse,» märkis Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Teisalt möönis ta, et on tundlikes valdkondades tegutsevaid MTÜsid, kellele annetamist ei taheta avalikustada – see võib kahjustada annetuse saajat.

«Ja kui annetamisest keeldutakse, siis ka see on väga selge ja arusaadav otsus,» lisas ta.

Ka pole Lehise sõnul sugugi kindel, et valijad poliitikute palgatõusu annetusi või näiteks teatud liiki kulude hüvitamisest loobumist mäletavad ja seda valimistel hindavad. «Aga loomulikult saavad saadikud seda valimistel ise meelde tuletada, kui vaja,» märkis ta.

«Usun, et valijad hindavad ikkagi seda, kuidas minister kriisis riigi juhtimisega hakkama saab, mitte seda, kuhu ta oma palgatõusu annetab,» sõnas Lehis.

Lehis märkis, et kõrgemate riigiteenistujate palkade indekseerimise valem võimaldab ka palkade vähenemist. «Enamik «sihtgrupist» oli eelmisel aastal veendunud, et 2021. aasta indeks nende palka vähendab. Üllatuseks selgus, et ei vähenda,» sõnas Lehis.

See on ka üks praeguse kriisi paradokse: kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indeks võtab arvesse mitte keskmise palga tõusu, vaid kogu sotsiaalmaksu laekumise.

«Olgugi et töötute arv kasvas, kasvas tööle jäänute palgatulu veel rohkem kui töötutel saamata jäänud palk,» selgitas Lehis.

Lehise arvates peaks ministritesse ja riigikogu liikmetesse suhtuma erinevalt: nimelt on ministril keelatud igasugune lisategevus, kuid riigikogulased võivad tegeleda ettevõtlusega, töötada erasektoris. Lehis märkis, et vähemasti eelmisel aastal oli valitsuse töökoormus kriisi ajal erakordselt suur ning mingit lisatasu poole ööni kestvate koosolekute eest neile ei makstud. «Ametnikele maksti,» näitlikustas Lehis. 

Liis Ehrminger, Eesti Punase Risti kommunikatsioonijuht

Liis Ehrminger, Eesti Punase Risti kommunikatsioonijuht.  
Liis Ehrminger, Eesti Punase Risti kommunikatsioonijuht.  Foto: Erakogu

«Kui korraldame annetuskampaania, siis jagame ka infot, kuidas rahakogumine edeneb. Üks asi on annetaja nime avaldamine, mida teeme vaid tema loal. See aga, mitu inimest ja mis summas on mõnd heategevat ettevõtmist toetanud, on igati õigustatud küsimus ja avalik info.

Paljude ettevõtete ja ka eraisikute jaoks on heategevusse panustamine maailmavaateline sõnum. See näitab, et neile läheb korda, mis ühiskonnas toimub. Abiorganisatsiooni vaates on see kinnitus, et meie tegevust usaldatakse ja et oleme õige asja eest väljas.»

Kommentaarid (18)
Copy
Tagasi üles