Eksport kasvas aastaga 16 protsenti

Eestist eksporditi ja imporditi veebruaris kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 73 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelmise aasta veebruariga 49 miljoni euro võrra, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul mõjutas veebruaris kaubavahetuse suurenemist oluliselt sissetoodud ja siin töödeldud kütuste eksport, samuti kasvas märgatavalt puidu import.

«Kaubavahetus suurenes kõikide meie peamiste sihtriikidega. Ekspordi poolelt oli suurim partner taas Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Importisime enim Soomest, Saksamaalt ja ka Lätist,» ütles Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta veebruariga suurenes enim 117 miljoni euro võrra ehk kaks korda mineraalsete toodete ning 28 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete väljavedu.

Enim vähenes põllumajandussaaduste väljavedu

Kõige rohkem ehk 10 miljoni euro võrra vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Väljavedu suurenes enim Saudi Araabiasse, USA-sse ja Indiasse, kuhu kasvas töödeldud õlide väljavedu. Kõige enam kahanes eksport Mosambiiki, Kanadasse ja Ukrainasse. Mosambiiki ja Kanadasse veeti vähem kütuseid ja Ukrainasse ekskavaatoreid.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 74 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu suurenes 2020. aasta veebruariga võrreldes 24 protsenti ja reeksport vähenes 3 protsenti.

Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu töödeldud õlide, põlevkivikütteõli, puitgraanulite, puitliistude ning männi saematerjali väljavedu, enim kahanes nisu eksport.

Kaupadest imporditi Eestisse kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid, transpordivahendeid ning masinaid ja mehaanilisi seadmeid. Enim suurenes 66 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja 16 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu. Kõige rohkem vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu.

Kaupade import suurenes enim Valgevenest, Saksamaalt ja Lätist. Valgevenest ja Lätist imporditi töötlemiseks õlisid ja Saksamaalt sõiduautosid. Kaupade import vähenes enim Ühendkuningriigist, kust kahanes komponentide import elektroonikatööstusele.