Täna on ülemaailmne maamõõtjate päev

Maaameti peadirektor Tambet Tiits juhtis tähelepanu sellele, et tänavu täitub ka 30 aastat maareformi algusest. "Maareformi eduloos on kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja teiste ametiasutuste kõrval teenimatult tagaplaanile jäänud maamõõtjate roll. Just maamõõtjate vahetul osalusel on tänaseks moodustatud üle 752 000 katastriüksuse ja seeläbi on paljudest eestimaalastest saanud maaomanikud," nimetas Tiits.

Maareformi 30 aasta jooksul on maamõõtmiseks kasutatavad tehnilised vahendid täiustunud, aga töö sisu – mis lisaks maamõõtmisele hõlmab ka maaomaniku ja katastripidajaga suhtlemist – on paljuski jäänud samaks.

Näiteid Maaameti varasalvest 30 aasta jooksul maamõõdistamisega kogunenud humoorikatest juhtumistest

Maamõõtjale on läbi aegade olnud aeganõudvaim ja keerulisim toiming maa omanike allkirjade korjamine. Ka pole omanikud seda neile kergeks teinud. Nii mõeldi 1990-ndate alguses vahel ümber ja keelduti dokumentide allkirjastamisest viimasel hetkel, vahel aga kadus omanik nii ära, et teda ei leitudki enam üles. Nii on katastripidaja toimikute vahelt leidnud näiteks lehti, kus maamõõtja on püüdlikult harjutanud omaniku allkirja. Seda, et maaomanik vahel allkirju anda ei tahtnud, näitab aga kasvõi maamõõtja märkus kontrolllehel "Ehmatasin vanaproua ära, aga allkirja sain kätte".

Kontrollleht oli Messengeri eelkäija, kus katastripidaja ja maamõõtja said omavahel segamatult suhelda. Iseenesest on muidugi tegu haldusotsusega, kus riigiamet on andnud hinnangu maamõõtja esitatud dokumentide õigsusele. Katastripidaja on ikka ajaga kaasas käinud ja seega ei ole imekspandav, et kontrolllehel oli ohtralt kasutatud heakskiitvat lühendit OK. Kohaliku omavalitsuse arhiivist ilmus välja mitu kontrolllehte, kus katastripidaja oli lühendile siiski teise tähenduse andnud – oma käkk.

Küsimus kontrolllehelt: "Kiviaed on looduses üle 50 meetri lühem. Kas pean nüüd kiviaeda rajama hakkama, et piirikirjeldus naabriga klapiks?"

Pärleid maamõõtjate seletuskirjadest

Piirilõigul 9–10 korraldab piiri kobras.

Piirimärgid 4 ja 5 on paigaldatud põhimõttega, et naaber saab oma planku värvida ja ka kaevu juurde hüppamiseks hoogu võtta.

Metsast on leitud tundmatud kivid.

Sihiajamisele ja mõõdistamisele aitasid palju kaasa metsavargad, kes on piirilõigust 2–3 lõuna poole jäävat 3 hektarit kinnistamata metsa üles töötanud.

Katastriüksuse piirisiht piirilõigul 7–8–9 on metsa valesti sisse lõigatud, ka kaardil on märgata vastav kõverus, aga ma eriti ei julge metsaärikatega kiskuda – mu palk sellest ei sõltu, tervis aga küll.

Oja ei välju tiigist sealt, kust põhikaart näitab, vaid sealt, kust mina panin selle väljuma.