Loomakliinikud pakuvad tavapärasest soodsamat steriliseerimist ja kastreerimist

Tartu Postimees
Copy
Kass. Foto on illustreeriv.
Kass. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti loomakaitse selts (ELS) kutsub kõiki kassi- ja koeraomanikke oma lemmikuid steriliseerima, et vältida soovimatuid järglasi, jooksuaja põhjustatavat stressi ja ebameeldivat käitumist. 22. veebruarist 31. märtsini pakuvad ka mõned loomakliinikud tavapärasest soodsamalt steriliseerimist. 

Erinevalt inimestest ei ole loomadel järglaste saamine emotsionaalne ja läbimõeldud otsus, nad tegutsevad instinktide ajel. Samuti ei oska nad tunda kurbust saamata jäänud pesakonna pärast. Steriliseerimata kass võib aasta jooksul poegida mitu korda, lisaks võivad tema järglased aasta jooksul saada juba oma esimesed järglased.

Ka koerad võivad aastas mitu korda poegida ja ühes pesakonnas võib olla isegi 12 kutsikat. Loomakaitseselts kirjutab teates, et üks kassipaar võib aastas tekitada kokku peaaegu 30 järglast, aga et täiskasvanud loomapojad annavad omakorda järglasi, võib teisel aastal kassiperes olla juba 70 poega, kolmandal 175 ja neljandal aastal võib algsel paaril olla kokku juba peaaegu 3000 järglast. 

Loomaomanikul on kohustus leida kõikidele poegadele sobiv kodu. See võib osutuda, aga väga keeruliseks, kuna alati ei saa tagada, et loomapojad saavad hooliva kodu ning soovijaid ei pruugi kõigile jätkudagi.

«Tänapäeval ei ole aastatetagusel kombel loomalapsed «merekooli» saata enam kohta. Praeguste seaduste kohaselt on selline teguviis kriminaalkorras karistatav. Looma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on loomakaitseseadusega keelatud ning karistatav kas rahatrahvi või vanglakaristusega. Hulkuvatel loomadel on võrreldes tubaste loomadega palju lühem keskmine eluiga ning mitmed ohud: tunduvalt suurem on risk tänaval auto alla jääda, haigestuda või sattuda vägivallatseja ohvriks,» kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Kaisa Kamm. 

Looma steriliseerimine muudab positiivselt ka looma käitumist. Steriliseeritud loomadel ei ole jooksuaega, nad ei erita lõhnu ega häälitse jooksuajale omaselt, ei meelita ligi võõraid loomi, üldjuhul ei märgista, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Steriliseeritud loomad saavad tavaliselt omavahel paremini läbi ja nende agressiivsus väheneb. Steriliseeritud loomad võivad võtta kaalus juurde, kuid kaal on kontrollitav kindlate söögikordade kehtestamise ning loomaga aktiivselt aja veetmisega.

Lemmiklooma saab steriliseerida 22. veebruarist 31. märtsini tavapärasest soodsama hinnaga Tallinnas, Tartus, Viljandis, Võrus ja Räpinas. Lisaks leiab heade hindadega teenuseid Pärnus, Raplas, Rakveres, Ida-Virumaal ja Valgas. Rohkem teavet kliinikute kohta on Eesti loomakaitse seltsi kodulehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles