Eesti luure raport ⟩ Vene propaganda käivitas Lääne vaktsiinide vastase kampaania (21)

Amet tõi täna avalikustatud aastaraportis välja AstraZenecas välja töötatava vaktsiini, mille Vene propaganda ristis «ahvivaktsiiniks» ning üritas seda narratiivi levitada ka Lääne meedias. Välisluureameti peadirektor Mikk Marran ütles täna aastaraporti esitlusel, et laimukampaania tabas AstraZeneca kõrval ka teisi Läänes välja töötaud vaktsiine.

Laimamisega loodab Venemaa ühelt poolt luua soodsama positsiooni enda vaktsiinidele maailmaturul ning teisalt edendada oma strateegilist ambitsiooni näidata end globaalse jõuna, kes suudab esimesena pakkuda lahenduse Covid-19 kriisile, märkis välisluureamet.

Ülemaailmne Covid-19 epideemia ei ole muutnud Venemaa pikaajalisi strateegilisi eesmärke, kuigi on mõnevõrra pärssinud välispoliitika teostamise võimalusi. Vastupidi, Kremlis usutakse, et pandeemia tõttu pigem kiireneb kahe trendi areng, millele Venemaa ka kaasa aidata püüab – rahvusvahelise olukorra liikumine multipolaarsuse suunas ning lääneriikide mõju kahanemine globaalsel areenil.

Venemaa teadvustab endale, et multipolaarsuse suundumus toob kaasa suurema konfliktiohu, kuna tugevneb suurriikide omavaheline konkurents ressursside ja mõjusfääride pärast. Sellele vaatamata peab Venemaa trendi endale kasulikuks, sest näeb multipolaarsuses võimalust oma reaalpoliitilise mänguruumi suurendamiseks, eelkõige lääneriikide arvelt.

Venemaa loodab äärmusliikumiste kasvu pandeemia ajal

Venemaa juhtkond panustab sellele, et globaalne epideemia sunnib lääneriike keskenduma sisepoliitiliste ja majanduslike probleemide lahendamisele, tõstab esile populistlikud ja äärmuslikult meelestatud liikumised ning kokkuvõttes vähendab lääneriikide väärtuspõhist ja institutsionaalset ühtsust.

Omalt poolt on Venemaa valmis nende trendide õhutamiseks õli tulle valama. Seetõttu näeme ka 2021. aastal Venemaa mõjutustegevuses katseid tekitada ja suurendada lõhesid nii lääneriikide ühiskondades kui ka riikide vahel ja Euroopa Liidu tasandil.

Venemaa kaugem eesmärk ELi suhtes on jõuda sanktsioonide lõdvendamise või kaotamiseni, seejuures ise järeleandmisi tegemata. Samal ajal on Venemaa oma käitumises jäänud küüniliseks, kui vaadata tema reaktsioone Aleksei Navalnõi mürgitamisele, MH17 lennu uurimisega seonduvat, küberründeid Lääne institutsioonidele ning Vene eriteenistustega seotud mõrvu viimastel aastatel Euroopa linnades.

Joe Bideni administratsiooni ametisse astumine Ameerika Ühendriikides ei muuda oluliselt Venemaa agendat USA suhtes, see jääb peamiselt vastasseisule orienteerituks. Tõenäoliselt üritab Venemaa ära kasutada relvastuskontrolli läbirääkimisi ja START-lepingu pikendamist, et demonstreerida enda konstruktiivsust, samal ajal säilitades oma mittestrateegiliste tuumalõhkepeade mastaapse ülekaalu.