Kaja Kallas: vaktsineerimise korraldusega ei saa rahul olla (64)

Terviseameti laos oli veel täna 7900 doosi AstraZeneca vaktsiini, kuigi riik on sedastanud, et pika dooside vahelise aja tõttu varu teadlikult ei hoita. Laos olev vaktsiin on mõeldud eeskätt haridus- ja eesliinitöötajatele, kelle vaktsineerimine aga venib. 

Valitsusjuht Kaja Kallas tõdes, et probleem on olemas. «Vaktsineerimise korraldamisega ei saa kindlasti rahul olla. Töötame iga päev selle nimel, et seda korraldust saada paremaks.

Üksjagu süüd veeretas Kallas ka eelmisele valitsusele. «Juba suvel sai öeldud, et vaktsineerimiskava tuleb valmis teha, aga eelmine valitsus arutas seda esimest korda 27. novembril. Sealt edasi on tehtud erinevaid ettepanekuid, aga praegu me peame saama selle korrektselt toimima, et inimesed saaksid vaktsineeritud, logistika toimiks, oleks selged vastutajad ja see hakkaks toimima libedalt.»

Kallase sõnul sai varem põhjendada aeglast vaktsineerimist tarneraskustega, kuid varsti enam mitte. «Peame kõik doosid, mis tulevad, kasutusse andma. Jah, siiamaani on olnud probleemid pigem tarnetes ja selles, et vaktsiine pole piisavalt. Nüüd, kus neid peaks lepingute järgi tulema hakkama, ei peaks enam pudelikaelu tekkima.»

Nädalavahetustel vaktsineeritakse Eestis vähe: möödunud laupäeval ja pühapäeval kokku vaid 353 inimest. Kallase hinnangul peab see paranema. «Jah, me peaksime vaktsineerima kõikidel päeval. Me peame vaktsineeritute numbrit tõstma igapäevaselt.»

Ratase ettepanekut ei toeta

Reformierakonna esimehe tuleb piiranguid kehtestades lähtuda eesmärgist. «Teadusnõukoda tegi meile ettepanekud, valitsus arutas neid, aga otsusteni jõuame neljapäeval. Oluline on see, et mis me võtame endale suureks eesmärgiks. Kui meie eesmärk on see, et meditsiinisüsteem peaks vastu, siis sellest lähtuvalt peaksime me vaatama, mis mõjutab neid numbreid. Kui meie eesmärk on midagi muud, siis ka piirangud peaksid sellest lähtuma,» selgitas Kallas

Ekspeaminister Jüri Ratas pakkus täna välja, et vähendada tuleks meelelahutusasutuste lahtiolekuaegu. Kallase sõnul ei pruugi see olla aga eesmärgipärane.

«Me ei saa võtta eesmärgiks seda, et me paistaksime edetabelis head välja, kui inimesed kaotavad selle tagajärjel töö. Piirangute sisu peab olema väga selgelt seotud põhjusega. Kui me teame, et põhilised kolded  on kodudes ja töökohtades, siis selle vastu ei aita piirangud meelelahutusasutustes. Me peame suutma neid ka põhjendada. Restoranides ei ole koldeid. Minu jaoks töötaks kõige paremini see, kui tööandjad mõistaksid ja suunaksid inimesed koju tööle. Sellest oleks suurem mõju, kui sellel, et restoranid lähevad tund varem kinni.»

Kallas ei osanud täna öelda, kas piirangud tulevad ühtsed tervele Eestile. «Me arutame seda neljapäeval. «On ettepanekuid üle-eestiliste piirangute jaoks, aga näiteks hariduses on arutelu, kas need ei peaks olema seotud konkreetsete piirkondadega. On koole, kes on väga tublid ja kus nakatumist pole üldse. Ja on ka koole, kus piirangutest nii hästi võib-olla kinni ei peeta - miks peaks siis võtma kõiki ühe puuga?,» küsis Kallas lõpetuseks.