Professor Viigimaa: kui geenid on kehvad, tuleb eluviis veelgi tervislikumaks muuta

​Lähitulevikus saab personaalmeditsiinis kindlaks määrata inimese geneetilise südamehaiguste riski ja anda üksikasjalikud soovitused nendest hoidumiseks. «Uues uuringus vaatasime, et ikkagi 50 protsenti tuleneb eluviisist ja geenide osa võib seal olla 20 protsenti – aga peame seda teadma, sest see on päris suur osa,» tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kardiovaskulaarse meditsiini professor ja Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa.

«Midagi pole ette määratud, aga kui geenid on kehvad, tuleb eluviis veelgi tervislikumaks muuta,» ütleb dr Viigimaa. Eelmisel nädalal toimus TTÜs teaduskonverents, kus räägiti, kuidas tehnoloogia saab lähitulevikus toetada tervet ühiskonda.

Geneetilise riskianalüüsiga seondub tema sõnul seni mitmeid hirme: osa inimesi ei taha riskist midagi kuulda, teised pelgavad, et tööandjad võivad sellest teada saada ega võta tööle või ei eduta, ning paljudes riikides, nagu USA, kardetakse kindlustusseltse. «George W. Bushi administratsiooni ajal tõsteti see kilbile ja anti lubadus, et mitte ükski kindlustusselts ei tohi saada andmeid geenidest või geeniriskist – need saab ainult inimene ise.»