Eestis avastati mullu kokku 393 võltsitud eurokupüüri (1)

Varasematel aastatel on Eestis avastatud keskmiselt 400–600 võltsingut aastas, mida on teiste euroala riikidega võrreldes kõige vähem. Üks põhjus on see, et Eestis kasutatakse võltsingute leviku piiramiseks ulatuslikult sularaha ehtsuse kontrollimise seadmeid, teatas Euroopa Keskpank.

2020. aastal kõrvaldati maailmas üleüldisest ringlusest ligikaudu 460 000 võltsitud europangatähte, mis on ringluses olevate pangatähtedega võrreldes rekordiliselt väike arv ning mis on ka 17,7 protsenti vähem kui 2019. aastal.

Endiselt kõige enam võltsiti 20- ja 50-euroseid pangatähti, mille võltsingud kokku moodustasid umbes kaks kolmandikku kõigist võltsitud pangatähtedest. 94,5 protsenti võltsingutest avastati euroala riikides, 2,8 protsenti euroalavälistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning 2,7 protsenti muudes maailma piirkondades.

Levinuim on 50-eurose võltsing

Kõige rohkem avastati mullu Eestis 50-euroste pangatähtede võltsinguid, kokku 127 võltsitud kupüüri, mis moodustas 32 protsenti võltsingute koguarvust. Kümneeuroste pangatähtede võltsinguid registreeriti mullu 119 ja 20-euroste pangatähtede võltsinguid 109.

Eestis avastatud võltsingud polnud keskpanga teatel olemuselt keerukad, vaid raha oli püütud imiteerida väga lihtsate võtetega, kas ehtsaid pangatähti kopeerides või oli neile suisa peale kirjutatud, et tegemist suveniiriga.

Rahatähe ehtsuse tuvastamiseks on lisaks vaatlusele olemas ka elemendid, mida saab kontrollida rahatähte katsudes ja kallutades ning seda kahtluse korral mõne ehtsa pangatähega võrreldes. Pangatähtede turvaelemente ja nende kontrollimise viise on kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel.

Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes saadab kahtlase raha ekspertiisi.