Pärnumaa turismiettevõtjaid nörritab toetusraha vähendamine

Kui algul pidi ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) väljastama turismisektorile ärimudeli rakendamise toetust 4,1 miljonit eurot, siis paar päeva enne meetmevooru avanemist ilmnes, et ministeerium on toetusraha kahandanud kahe miljonini.

Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepa sõnade kohaselt mõjus see otsus turismiettevõtjaile külma dušina.

„Väga paljud Pärnu linna ja maakonna ettevõtted kavatsesid uue ärimudeli rakendamise meetmest toetust taotleda, et selle abil oma äritegevust ja -teenuseid uuendada,” märkis Lepp linnavalituse pressiteate vahendusel.

Arenguteenistus küsis turismiasjalistelt, kuidas toetusmahu kahanemine nende plaane mõjutab. Tagasisidet andis 27 Pärnumaa ettevõtjat, kelle seast 21 tundis ärimudeli meetme vastu suurt huvi (ülejäänud vastanuist ei oleks sellele toetusele kvalifitseerunud).

21 huvitundnust kaheksa esitas vooru oma taotluse, kuid mahu kiire täitumise tõttu nende taotlusi ei aktseptitud. Tosin ettevõtjat ei jõudnud oma taotlust küllalt ruttu süsteemi sisestada. Selgituseks olgu öeldud, et 7. jaanuaril kell 9 avatud toetusvoor suleti mahu täissaamise pärast juba kell 9.26.

Ettevõtjaid ei pane nördima ainult toetusraha vähendamine, vaid samuti võidujooks taotluse esitamisel.

„On jabur nõuda toetuse jagamisel kiiret sisestamist. Kiiruse alusel pingerea moodustamine ja toetuste jagamine ei soosi kuidagi, et rahastuse saaksid parimad projektid. Praeguse lahenduse korral võis ettevõttel olla maailma parim projekt, aga ta jääb rahast ilma, kuna ei jõudnud õigeks ajaks ukse taha. Või sai taotleja küll uksest sisse, aga raha lõpeb enne tema projekti menetlemist otsa,” märkis üks linnale tagasisidet andnud Pärnu ettevõtjaist.

Lepa jutu järgi tunnistas teine siinne ettevõtja, et temagi jäi oma taotluse sisestamisega kõigest minut või paar hiljaks ja süsteem ei lasknud taotlust ära esitada, kuna maht oli saanud täis.

„Oleme sellise asjaajamise peale väga nördinud: otsustavaks ei saanud projekti sisu, vaid nobedate näppude voor. See polnud ju ärimudeli meetme eesmärk,” lausus ettevõtja.

Arenguteenistuse juhi ütlust mööda olid ettevõtjad taotlusvooruks põhjalikult valmistunud ja teinud selleks samuti kulutusi, näiteks palganud mentori, tellinud ehitus- või remondiprojekti, teenuste analüüsi.

„Toetuseta jäämise tõttu langevad paljud plaanid ära või siis lükkuvad edasi,” nentis Lepp. „Näiteks üks Pärnumaa turismiettevõtja kavatses uue ärimudeli rakendamise toetuse abil käivitada Eestile strateegiliselt olulise loodusturismi arenduse, mida ka turistid ja välismaa koostööpartnerid väga ootavad. See arendus aitaks viia loodusturismi teenuse nii regionaalselt kui üle-eestiliselt uuele tasemele. Ma pole kindel, kas ettevõtja seda sammu nüüd üksi suudab teha.”

Eelmisel reedel pöördusid Pärnu linn ja Pärnumaa omavalitsuste liit valitsuse poole palvega väljastada turismiettevõtetele ärimudeli toetust vähemalt algul kavandatud mahus ehk 4,1 miljonit eurot.