Tartumaa töötus püsib samal tasemel

Aet Rebane
, ajakirjanik
Copy
Töötukassa Tartumaa osakonna Kvartali Büroo.
Töötukassa Tartumaa osakonna Kvartali Büroo. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartumaa registeeritud töötuse määr on jäänud võrreldes kuutaguse ajaga samaks ehk 6,3 protsendi peale. 

Tänase seisuga on Tartumaal ennast töötuna arvele võtnud 4957 inimest ehk võrreldes novembri algusega, mil maakonnas oli töötuid arvele võtnud 4928, on 29 töötut rohkem. Töötukassa Tartumaa osakonnajuhataja Jane Väli sõnul on aga augustiga võrreldes töötuid mõnevõrra vähem.

Väli ütles, et Tartumaal ja Tartu linnas on viimase kuu jooksul olnud koondamisi, kuid mitte kollektiivseid. «See näitaja eristab meid hetkel teistest suurematest maakondadest, kus ka registreeritud töötus on viimase kuuga kiiremini kasvanud,» täpsustas ta.

Üle Eesti on tänase seisuga ennast töötuna registreerinud 51 861 inimest, mis tähendab, et registreeritud töötuse määr on kaheksa protsenti. Kuu aega tagasi olid vastavad arvud 49 730 ning 7,8 protsenti. Kõige suurem ehk 12,9 protsenti on töötus Ida-Virumaal. Seal on ennast arvele võtnud 7854 töötut. Tallinnas ja Harjumaal on ennast töötuna arvele võtnud 24 302 inimest ning töötuse määra protsent on 7,6. Jõgevamaal on  töötus riigi väikseim, seal on end arvele võtnud 587 inimest ning töötuse määra protsendiks teeb see viis.

Novembri jooksul suurenes pikemates koolitusprogrammides ja tasemeõppes õppida soovijate osakaal, mis loob Väli sõnul tööturu mõttes palju parema võimaluse. «Lühikeste koolituste aeg on ümber saamas ja tööd otsivad inimesed peavad üha tähtsamaks kvalifikatsiooni ja tõendatud haridust,» lisas ta. «Nii registreeritud töötute kui töötavate inimeste hulgas on kasvamas huvi ka meie tasuta töötubade vastu.»

Valitsus kinnitas hiljuti  uue tööhõiveprogrammi 2021–2023, mis muu hulgas hulgas toetab  2021. aasta 1. jaanuarist koolitustoetuse maksmist tööandjatele oma tööjõu arendamisel soodsamatel tingimustel, kui seda varem on pakutud. «Kindlasti muudab see töötajate liikumise töökohtade vahel paindlikumaks ning toetab liikumist ettevõtte sees, ilma et tuleks vahepeal kogeda töötu staatust,» arvas Väli.

Koolitustoetust saavad taotleda eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused järgmistel juhtudel:

  • seoses töötaja(te) värbamisega toetatavale põhikutsealale,
  • muutuste olukorras (majandustegevuse ümberkorraldamine, uue tehnoloogia kasutuselevõtmine ja kvalifikatsiooninõuete uuenemine),
  • töötajate eesti keele oskuse arendamiseks,
  • töötajate informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks (See võimalus avaneb alates 01.01.2021).
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles