Tellijale
Miks mõni seniajani reisib ja vabadust naudib? (2)
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
28. november 2020, 00:05
Koroona ajal olen mitmelt tuttavalt pragada saanud, et pole piisavalt sünge. Kodus kinni istudes peaks stress laes, tuju nullis ja kopituselõhn kuklas olema? Aga kõigil pole! Mõni reisib kus tahab ja on vaba kui lind. Kuidas? Maalides. Tõesõna, see päästab kinnipeetu kannatustest.
Kui juba teine plaanitud matkareis korstnasse läks, tuli mul suurest mägedeigatsusest pisar silma. Marineerisin paar päeva süsimustas süvanukruses, siis sai kõrini. Mul suva! Mina lähen ikka reisile! Kaevasin värvid välja, okupeerisin köögilaua ja voilà! Reisi kuhu tahad. Kogu maailm on su ees valla, totaalne vabadus. See oli niivõrd võimas kogemus, et ühekordsest tujutõstmise projektist sai kestev kirg. Konverteerisin koroonaaja kinnimaja 42 maastikumaaliks, ja teate, kui hea tunne see on!
Peale selle, et avastasin aastaid uinunud armastuse, märkasin korraga, et õige paljud teisedki on sama ala lummuses. Ja kõik nad püsivad õnnelikud ka praeguses närvihaiges maailmas. Usu, siin ei loe karvavõrdki, kas sa oled kunagi varem maalinud või mitte – parim aeg enda sees uut maailma avastada on just nüüd, mil maailm lukus. Haara pintsel ja päästa oma psüühika! Uskumatu teekond
Uskumatu teekond
Hendrik Toompere, lavastaja ja näitleja
Kunstiga on mul huvitav lugu. Lapsepõlvest saati võtsid ema-isa mul kraest kinni ja vedasid näitustele kaasa. Ja mulle meeldis see kohutavalt! Suur vaikne ruum, maalid, ja eriti meeldis mulle lõhn – kõik lõhnas värnitsa, õli ja tärpentini järele. Kunst on mind alati köitnud.
Hilisem elu läks kuidagi niimoodi, et mul on õige palju sõpru maalikunstnike hulgas, keda ma väga imetlen, aga arvasin, et minusse see ei puutu. Korraga aga mõtlesin, et ostan õige ka värvid ja hakkan tegema. Just koroonaaeg andis impulsi ja käivitas mind, ma olen sellele väga tänulik.
Oleks ma maal, oleksin kukkunud peldikut ehitama või aknaid parandama, aga mida sa linnas teed... Võtsin südame rindu, ostsin kohe õlivärvid ja lõuendid. Ja jube huvitavaks läks. Et see maailm on nii põnev, poleks iial osanud arvata!
Mina väljendan lõuendil emotsioone, ma ei hakka ju tooli joonistama. Kiht-kihilt kannan tundeid peale ja kiht-kihilt hakkab äkki välja tulema elu. Just pealispinna sisse ronides. Mulle tundub, et teatris teen ma sama asja mis maalides. See on uskumatu teekond. ...
Loovust leidub kõigis
Margit Lipstuhl, treener
Ma olin jumala õnnelik, et sain tänu koroonale viimaks aega maalida! Ostsin molberti, enne mul sellist asja polnudki kodus. Vähemalt tegelen millegagi. Ja tuli nädalas üks maal.
Varem polnud kunagi võimalust nii kaua maalida, kui süda ihkas. Aga nüüd, koroona ajal, märkasin sotsiaalmeedias, et paljud teisedki on avastanud – see on ideaalne võimalus loovust arendada. Paljud kukkusid maalima. Mina olen veendunud, et loovust leidub kõigis. ...
Kohutavalt suur vabadus
Argo Ideon, ajakirjanik
Sattusin ühe reisi ajal Bangkoki kunstiturule ja ostsin kaks pilti. Pildid ise ei maksnudki eriti palju, aga logistika, kuidas need endale koju saada, oli hästi keeruline ja kulukas.
Siis tuli mõte: ainus võimalus ajakirjaniku eelarvega kunstimaailma siseneda on ise kunsti teha. Minul koroona tõuget väga ei olnud, lihtsalt eelmine aasta kirjutasin raamatut ja ei teinud ühtegi pilti, sel aastal hakkasin jälle maalima.
Umbes kolm aastat tagasi alustasin. Panin esimese linnavaate Facebooki ja kümne minutiga ilmus ostja, tahtis seda kangesti endale saada ja oligi müüdud. ...
