Rekordite purustamine on kergejõustiku oluline osa, mis tõmbab tähelepanu ja kasvatab ala populaarsust. Uute tippude vallutamiseks kasutatakse üha uusi abivahendeid, olgu selleks «imetossud», elektrooniline «jänes» või «päris» jänesed. Kas see on aus? Kas viimase aja maailmarekordid on joostud suuresti tänu abivahenditele või on uue aja mehed ja naised lihtsalt nii head?

Et rekordid võimaldavad alale tuua meediahuvi ja seeläbi populaarsust kasvatada, on ka rahvusvahelised katusorganisatsioonid rekordite pideva uuendamise osas soosivad. Sealhulgas tehakse ka reeglimuudatusi, mis võiks sellele kaasa aidata. Nagu näiteks elektroonilise «jänese» kasutuselevõtt.

Oktoobris jooksis ugandalane Joshua Cheptegei Valencias World Record Day nimelisel üritusel 10 000 meetri maailmarekordiks 26.11,02. Senine rekord 26.17,53 pärines 2005. aastast ja kuulus Kenenisa Bekelele Etioopiast. Valencia võistlusel püstitati ka naiste 5000 m maailmarekord 14.06,62, mis nüüd kuulub Letesenbet Gidey´le Etioopiast. Senine parim tulemus 14.11,15 pärines 2008. aastast ja oli Tirunesh Dibaba nimel. Mõlemad rekordid sündisid lisaks «inimjäneste» abile ka Wavelight´i tehnologiat ehk nn elektroonilist «jänest» kasutades, mis aitab jooksjal väga täpselt oma tempot hoida.

Mida arvavad pidevast reordite jahist meie tippjooksjad Roman Fosti ja Tiidrek Nurme ning kohtunik Peeter Randaru?

Kommentaarid
Copy