Peipsil vähenevad oluliselt koha ja ahvena püügivõimalused
23. november 2020, 07:42
Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku järgmise aasta püügivõimalused piiriveekogudel, mille järgi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves vähenevad märkimisväärselt koha- ja ahvenapüügi võimalused, latikat saab aga rohkem püüda.
«Mõlema riigi teadlaste hinnangul väheneb järgmiseks aastaks enamiku töönduskalade varu,» rääkis Eesti delegatsiooni juhtinud asekantsler Marku Lamp. «Järve tähtsaima töönduskala ehk koha uus arvestatav põlvkond jõuab püügiks sobivasse suurusesse alles kolme aasta pärast, ahven aga kahe aasta pärast. Seni peab peaasjalikult hakkama saama praegu püügisuuruses olevate kaladega,» nentis ta.
Lamp lisas, et selle tõttu otsustati nende liikide püügimahtusid vähendada.
Eesti ja Vene kalurid saavad järgmisel aastal piirijärvedest püüda koha 520 tonni ja ahvenat 490 tonni riigi kohta. See on koha puhul 400 ja ahvena puhul 690 tonni vähem kui 2020. aastal. «Tuleb tunnistada, et 2020. aasta kvoodid olid ka päris suured, kui arvestada viimase aastakümne keskmisi,» ütles Lamp.
Vähendatakse ka rääbise väljapüüki, selle kvoot on järgmisel aastal 80 tonni, mis on 90 tonni võrra väiksem kui eelneval aastal. Teadlaste hinnangul on heas seisundis aga latikavaru, latikat on lubatud püüda järgmisel aastal 1165 tonni ehk 180 tonni võrra rohkem kui eelneval aastal.
Marku Lamp ütles, et õppetunnina võtavad mõlemad pooled seda, et isegi juhul, kui on head kalapõlvkonnad ja kvoodid võiksid olla suured, aga kui on negatiivset trendi selgelt ette näha, siis peaks olema kalakvootide kehtestamisel juba ennetavalt ettevaatlikum. «Seda siis selleks, et vältida edaspidi suuri kvoodikõikumisi, millega on kaluritel palju raskem toime tulla.»
Kohavaru halva seisundi tõttu lepiti kokku, et koha alammõõtu järgmisel aastal mutnikupüügi ajaks ei alandata. Lisaks teevad mõlema riigi teadlased järgmise aasta augustis ja septembris täiendavad teadusuuringud, et leida mutnikupüügiks optimaalne silma suurus, et kohavaru kahjustused oleksid võimalikult väiksed. Põhjanoota ehk mutnikusse võib sattuda palju väikseid kohasid, mida ei saa eluvõimelisena vabastada, selle tõttu tuleb leida silma suurus, mis laseb enamiku alamõõdulisi kohasid püünisest läbi.
Kohtumisel lepiti kokku ka kasutamata kvootide ülekandmise võimalustes järgmisesse aastasse. Tavapärasele koha, ahvena, haugi ja latika kvoodi ülekandmise võimalusele lisati Eesti ettepanekul võimalus üle kanda ka püüdmata jäänud rääbise kvooti. Kasutramata kvootide ülekandmise võimalus ei kompenseeri vähenevaid kalakvoote järgmisel aastal, aga aitab siiski püügivõimalusi veidi suurendada.