Ülo Soosteri lugu: kuum põrandaalune kunst Moskva pööninguateljeedes

Olev Remsu
, kirjanik ja kriitik
Copy
Ülo Sooster 1958. aastal.
Ülo Sooster 1958. aastal. Foto: Erakogu

Kes oleks võinud arvata, et meie nõukogudeaegne mõjukaim humanitaarintellektuaal on Uku Masing? Kaalukaim kunstnik Ülo Sooster? Tulevik viskab vingerpusse, valib pjedestaalile tõstmiseks isikuid, keda eelistab tema.

Pirukalauas rääkis kaks korda nõukogude võimu poolt ülekohtuselt karistatud Ülo Soosteri lesk Lidia Izraeljevna oma mehest, Sretenski rühmitusest, üldse Moskva kunstielust, kuulsin ka kuulsast Maneeži-näitusest, mille avamisel NLKP Keskkomitee esimene sekretär Nikita Hruštšov Ülo Soosterit ja teisi Sretenski rühmituse liikmeid pederastideks (vabandust, aga olen autentne) sõimas ning enda kohta avalikult kuulutas: «kunsti hindamise poolest olen ma stalinist». Olev Remsu meenutab Sretenski rühmituse aegu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles