Juhtkiri ⟩ Ära mängi koroonaloteriid (1)

Kevadise esimese lainega võrreldes on epideemia iseloom mõnevõrra muutunud. Kuigi uuringute järgi viirus muteerunud ei ole, täheldatakse siiski, et positiivse koroonaproovi andnute hulgas on rohkem sümptomiteta või leebete haigustunnustega nakatunuid, samuti on suremus mõnevõrra väiksem.

Tänases lehes on ülevaade viimase ööpäeva nakkusolukorrast Eestis. Värskete nakatumiskollete hulgas on ka Rapla hooldekeskus, kus positiivse proovi on andnud niihästi hoolealused kui personal, kuid õnneks ilma sümptomiteta. Terviseameti andmetel on sümptomiteta nakatunuid viimasel ajal positiivse proovi andnute hulgas kuni veerand.

Ühest küljest on julgustav teada, et tõenäosus Covid-19 sümptomiteta või kergel kujul läbi põdeda on suurem kui kevadel. Teisest küljest kasvab ka tõenäosus kokku sattuda inimestega, kes ei tea, et on nakatunud, ja levitavad viirust. Et osa inimesi haigestub Covid-19sse siiski ka nii rängalt, et vajab haiglaravi või lausa kunstlikku hingamist, toob nakatumisvõimaluse kasv kaasa ka kõrgendatud ohutunnetuse, isegi kui haigus üldiselt on võtnud leebema vormi. Ei tea ju keegi, milliseks võib tõve kulg kujuneda, kui ta haigestub.

Käes on hetk, kus peaksime igaüks sisimas lülitama rohelise koroonatule kollaseks ja käituma vastavalt. 

Koroona on endiselt loterii, mille mängimisest oleks mõistlikum hoiduda. Eilne Postimehe veebigallup näitas, et 60 protsendi inimeste arvates võiksid Eesti koroonapiirangud olla rangemad. Arvestades, et väikseid koroonakoldeid on nii tihedalt, et varsti tõenäoliselt ei ole võimalik olukorda kontrolli all hoida üksnes nende lokaliseerimise ja isoleerimisega, on käes hetk, kus peaksime igaüks oma sisimas lülitama rohelise koroonatule kollaseks ja käituma sellele vastavalt.

Praeguseks oleme juba teise laine sellises arengufaasis, kus enamik nakatumistest ei ole enam piiri tagant kaasa toodud, vaid kolded tekivad töökeskkonnas. Kuigi tööinspektsioon kontrollib olukorda ettevõtetes, ei saa nakatumisest hoidumist jätta üksnes tööandja kohustuseks. Ka seal, kus kõik vahendid desinfitseerimiseks on olemas, pole neist kasu, kui töötajad neist mööda vaatavad.

Samamoodi on lood isikukaitsevahendite kasutamisega. Enamasti arvatakse, et tööandja piirangud kehtivad vaid tööolukorras, kuid mitte lõuna ajal või puhkepausidel. Ometi on selge, et viirus levib igasuguse lähikontakti kaudu, olgu see tööajal või puhkehetkel.

Seetõttu on väga tähtis kujundada töökultuuri, mis aitaks nakatumist vältida. Lahti peab saama valehäbist kanda maski, kui tuleb kolleegidele olla kauem kui 15 minutit lähemal kui kaks meetrit. Ja et kätlemisest keeldumine pole ebaviisakas. Kõik need meetmed on ju nagunii ajutised. Ka see laine läheb üle nagu eelminegi ja siis võib jälle kallistada.