Keskpank: eluasemelaenuturg on kiiresti kosunud, hinnalangust pole näha

«Koroonaviiruse tõkestamiseks kevadel kehtestatud ulatuslikud piirangud tõid eluasemeturule palju ebakindlust. See muutis uue eluaseme otsijad ettevaatlikumaks ja mitme eluasemearenduse alustamine pandi pausile, kuigi pooleliolevad projektid viidi siiski lõpule. Sügise alguseks oli eluasemeturg esimesest ehmatusest üldiselt üle saanud,» ütles Kraavik pressiteates

Ta märkis, et eluasemetehingute arv vähenes aprillis aastavõrdluses ligikaudu 37 protsenti, peamiselt järelturu tehingute tõttu. «Alates juulist on tehingute arv aga kiiresti kasvanud ning septembris ületas see juba aastataguse taseme. Eluasemeturul tervikuna ei ole toimunud ka hinnalangust,» nentis ökonomist.

Teises kvartalis kasvas eluaseme hinnaindeks 4 protsenti ja esialgsete andmete põhjal võis hinnakasv olla samas suurusjärgus ka kolmandas kvartalis. «Hinnatõusu võib aga moonutada uute eluasemetega tehtud tehingute osakaalu kasv, mida statistika arvesse ei võta. Tehingute andmed viitavad sellele, et teatud turusegmentides, eelkõige vanemate eluasemetega tehtud tehingute puhul, on hinnakasv peatunud,» ütles Kraavik.

See, et eluasemeturg on taas aktiivsemaks muutunud, peegeldub ökonomisti sõnul ka laenulepingute sõlmimises. Septembris sõlmiti lepinguid kokku 127 miljoni euro väärtuses, mis tähendab, et tegu oli viimaste aastate ühe aktiivsema laenukuuga.

«Arvuliselt väljastati tagatisega eluasemelaene siiski möödunud aasta septembriga võrreldes ligi 5 protsenti vähem. Kui pärast 2008. aasta finantskriisi püsis eluasemelaenu turg mitu aastat madalseisus, siis koroonakriisi senine mõju on olnud lühiajaline,» märkis Kraavik.

Eluasemelaenude nõudluse kiirel kasvul võib keskpanga ökonomisti sõnul olla mitu põhjust. «Ühelt poolt võidi kevadel ostuotsuseid edasi lükata, kuid olukorra selginedes ollakse nüüd valmis tehingutega edasi minema. Võrreldes 2008. aasta kriisiga on majapidamiste sissetulekud kasvanud ning kogunenud on märksa enam sääste, mis toetab võimekust teha laenu sissemakse,» ütles ta.

Ta märkis, et paljud töökoha säilitanud majapidamised on jätkanud säästude kogumist ka koroonakriisi ajal ning majapidamiste pangahoiused on alates märtsist kasvanud 612 miljoni euro võrra 8,9 miljardi euroni. «Aastavõrdluses on hoiuste kasv kiirenenud 11,6 protsendini. Eluasemelaenude võtmist soosib ka ootus, et intressimäärad püsivad pikema aja jooksul madalad,» lisas Kraavik.

Pangad on ökonomisti sõnul senise kriisi jooksul olnud valmis eluasemete ostu rahastama kriisieelse ajaga sarnaste tingimustega. «Kuigi aprillis ja mais sõlmitud eluaseme laenulepingutest on näha, et keskmine laenuintressimäär pisut kasvas, siis edasistel kuudel on see taas alanenud,» sõnas Kraavik.

Ta lisas, et teises kvartalis püsisid muutumatuna nii väljastatud eluasemelaenude tagatuse keskmine suhtarv, laenumaksete ja sissetulekute keskmine suhtarv kui ka laenu tagasimakse keskmine tähtaeg.