Jaan Aiaots: metsandus vajab stabiilset arengut (4)

Arutelud, mis puudutavad koostamisel olevat metsanduse arengukava ja metsa olulist mõju Eesti ühiskonnale, on saavutanud haripunkti. Metsanduse kohta käivad otsused mõjutavad oluliselt ka metsa- ja puidusektori töötajaid, keda on ligikaudu 30 000. Töötajaskond on väga eriilmeline, seal on nii jahimehi, tehnika- kui ka loodusehuvilisi, IT- mehi, kohaliku kultuuri ja rahvatantsu edendajaid ning muid kogukonnaliikumises osalejaid. Neid ühendab asjaolu, et teenistuse saavad nad Eesti metsast, kas siis otseselt metsas töötades või puidutööstustes puitu väärindades.

Paljud metsasektori inimesed on seotud just maapiirkondadega ja väikelinnadega. Metsanduse oluline eesmärk peaks ka praegusel ajal olema nende inimeste maal hoidmine, kes suudavad ja tahavad maal elada, ennast ja peret elatada ning eesti kultuuri edasi kanda. Metsa- ja puidutööstus suudab tööandja rolli maapiirkondades hästi kanda, sest palgatase on võrreldes teiste valdkondadega konkurentsivõimeline, samuti on hõivatute osakaal maakondade tööhõivest märkimisväärne. Praegu on üle maailma ebakindlust palju, seega ei tohiks metsandusaruteludes tehtavad ettepanekud sektori ebastabiilsust süvendada. Paraku on Eesti-siseselt võetud sihikule just hästi toimiv valdkond ja seda püütakse nõrgestada erineval moel. Põhjused jäävad sageli arusaamatuks. Pidev halvustamine ja valdkonnas negatiivse esiletõstmine mõjub emotsionaalselt halvasti ka sektoris töötavatele inimestele. Viimati tuli mitmete metsandusalaste ettepanekutega välja mõjukas looduskaitsja Rainer Kuuba. Postimehe 14. oktoobri artiklis väidab ta muuhulgas praegust metsamajanduslikku tegevust ka põhiseadust rikkuvaks.