Poliitikaguru ⟩ Valitsuskriisis oli kaotajaks Eesti ühiskond (3)

Neljapäeval lõppes valitsuskriis, mis algas Mart Helme sajatusega homode suunal ja lõppes koalitsioonipartnerite väikese banketiga, kus kirjutati põhiseaduse kahele paragrahvile, täpsemalt diskrimineerimise ja viha levitamise vastasele paragrahvile ja sõnavabaduse kaitsmise paragrahvile ja lubati austada kõiki eesti inimesi. Keegi ei pidanud tagasi astuma ega oma kanget keelt vabandamisega vigastama. Ainult rahvahääletus nihkus kohalike valimiste kuupäevalt kevadesse, võtsid saatejuhid kriisi lühidalt kokku.

Vinni sõnul on Eesti rahvas viimasel ajal nii ralliusku läinud, et ka poliitikast rääkides tuleks kasutada rallitermineid. «Ralli võitis muidugi EKRE, Isamaa jäi teisele kohale ja Keskerakond pidi katkestama. Aga ta võitis powerstage’i ehk ühe hästi tähtsa etapi, kus ta sai mõned tähtsad punktid, mis pikas vaates võivad ka abiks olla. Aga kõige pikema kõrre sellest situatsioonist tõmbas EKRE, kes jätkuvalt sai oma kõige tähtsama teema ehk rahvahääletuse abielu üle. Isamaa säilitas võimupositsiooni valitsuses. Kui oleks juhtunud koalitsiooni ümber mängimine, siis Isamaa oli see, kellel kõige suurema tõenäosusega ei oleks olnud võimalik jätkata mõnes teises kombinatsioonis. Keskerakond pidi EKREle seljavõidu andma ka selles küsimuses, et tema erakonda justkui rünnati. Aga eks Keskerakonnal oli ka väike võit, et nihutada rahvahääletus valimiste päevalt kevadesse,» rääkis Vinni.

Kuupäeva nihutamine oli saatejuhtide hinnangul Keskerakonna võit, kuid ka EKRE ei kaotanud sellega mitte midagi. Siiski ei saavat veel kindel olla, et rahvahääletus juba kevadel toimub. Esiteks eeldab küsitluse korraldamine päris korralikku tehnilist ettevalmistust. Seadus näeb ette, et sõnastus peab olema kolm kuud varem teatavaks tehtud. Tõenäoliselt tahab õiguskantsler veidi aega, mida pole küll seadusega ette nähtud, kuid mida ta ilmselt eeldab ja mida talle tuleks võimaldada lõpliku küsimuse põhiseaduspärasuse analüüsiks. Tõenäoliselt enne maikuud seda rahvahääletust ei tule.

Valitsuskriisi puhul oli üks kaotaja võibolla Reformierakond, just seda aspekti arvestades, et oli justkui võimalus koalitsiooni kiilu lüüa. Aga selle oluline eeldus oleks siiski olnud see, et see koalitsioon oleks tahtnud laiali minna. Aga nad tahtsid nii tugevalt koos olla, et siin ei olnud opositsioonil ilmselt head võimalust.

Võitude hulka läheb ka Martin Helme väga veenev enesekehtestamine, kui ta esmaspäeva hommikul ütles, et küsimus on selles, kas EKRE usaldab peaministrit. Pärast kaht päeva kõnelusi suutis peaminister koalitsioonipartneri usalduse taastada ja saatis talle tänutäheks tordi. EKRE mängis ennast osavalt süüdistatava positsioonist ohvri positsiooni.

Valitsuskriisis oli kaotajaks Eesti ühiskond, need inimesed, kes igapäevases õhkkonnas tahaksid rahulikult oma tööd teha, oma elu elada. Mõtlevad inimesed saavad aru, et erakonnajuhtide ühisavaldus on justkui soola raputamine haava peale. See tähistab ühte Eesti poliitilise kultuuri madalpunkti, et üldse peab selliseid avaldusi allkirjastama. Justkui nagu tuuakse välja, et ühed vabaduse ei tohiks kehtida teiste arvelt. Ühisavaldusest oli puudu see, et ei öeldud selgelt välja, et ükski vabadus ei tule ilma vastutuseta. Et ei saa õigust sõnavabadusele rakendada nii kaugele, et see hakkab kahjustama teisi inimesi, olgu nad vähemused või enamused.