Trumpi ja Bideni viimane valimisväitlus oli esimesest vaoshoitum (2)

BNS
Copy
USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden (vasakul) ning vabariiklaste kandidaat, ametisolev president Donald Trump.
USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden (vasakul) ning vabariiklaste kandidaat, ametisolev president Donald Trump. Foto: ROBYN BECK / SAUL LOEB / AFP / SCANPIX

USA presidendikandidaatide viimases väitluses enne 3. novembri valimisi oli tähtsal kohal välispoliitika, vabariiklasest president Donald Trump rõhutas oma valitsuse tuge Ukrainale ja ütles, et keegi pole olnud Venemaa vastu karmim kui tema.

Trump süüdistas Joe Bidenit selles, et Barack Obama administratsioon lubas Venemaal hõivata Ukrainalt Krimmi poolsaare. Ühtlasi väitis ta, et Biden on saanud venelastelt raha. 

«Ma arvan, et sa võlgned selgituse Ameerika rahvale,» ütles Trump oma vastase korrumpeeritusele vihjates.  

Biden eitas süüdistust kategooriliselt. «Ma pole kunagi oma elus saanud välisallikatest pennigi,» tõrjus ta.

Seejärel viis Trump jutu Bideni poja Hunter Bideni äritegevusele Ukrainas. Endine asepresident vastas, et tema poja äris ei ole midagi ebaeetilist olnud. 

Sel korral olid kandidaatide mikrofonid vaigistatud ajaks, kui konkurent moderaatori küsimuse kahe minuti jooksul vastas. Vaba väitluse ajal olid mõlema mikrofonid sees. 

Muutus tehti pärast seda, kui esimene debatt oli teineteisele lakkamatu vahelerääkimise tõttu kaootiline ja raskesti jälgitav.  

Väitlus algas vaidlusega koroonaviiruse üle. Trump lubas vaktsiini juba lähinädalatel ja ütles sõjaväe olevat valmis seda kiiresti laiali jagama. President rääkis ka oma koroonakogemusest ja kiitis saadud ravimeid. 

«Nad ütlevad, et olen nüüd immuunne. Kas see kestab kuid või kogu elu, seda ei tea veel keegi.» 

Biden süüdistas Trumpi halvas toimetulekus pandeemiaga ja osutas 220 000 surmale Covid-19 tagajärjel. Tema sõnul peaks see välistama presidendi tagasivalimise. 

«Igaüks, kes vastutab nii paljude surmade eest, ei peaks jääma Ameerika Ühendriikide presidendiks,» laus Biden. «Presidendil pole endiselt kõikehõlmavat plaani,» lisas ta.

Trump tõdes, et pandeemia ei olnud tema ega Bideni viga, vaid Hiina süü. Ühtlasi kiitis ta enda otsust, et sulges viirusepuhangu algusjärgus piiri Hiinale.

President osatas ka Bidenit selle eest, et too oli veetnud suurema osa pandeemia ajast kodus. 

«Kõik ei saa end sulgeda keldrisse nagu Joe. Ta on kuskilt palju raha kokku ajanud. Mina ei saa presidendina nii teha, meeleldi sulgeksin end Valge Maja kaunisse tuppa, kuni see on möödas,» ütles Trump. 

Moderaator päris Trumpilt tema kriitika kohta juhtiva nakkushaiguste eksperdi Anthony Fauci aadressil. Presidendi sõnul saavad nad hästi läbi, kuid Faucigi on teinud vigu.

«Anthony ütles, et ärge kandke maske. Ta ütles, et see kaob. Ta võib teha vigu,» lausus Trump. «Keegi ei teadnud, kui hulluks asi läheb.»

Vabariiklasest riigipea kiitis ka oma tegevust Põhja-Korea suunal, väites, et hoidis ära sõja, mis ohustanuks miljoneid elusid.

Trump märkis, et tema eelkäija Barack Obama oli talle öelnud, et peab Kim Jong-unist lähtuvat võimalikku ohtu üheks riigi suurimaks julgeolekumureks, hoiatades muu hulgas tuumasõja eest.

Biden ütles, et Trump legitimeeris kõrilõikaja, kohtudes ja arendades suhteid Kimiga. «Ta rääkis oma heast semust, kes on kõrilõikaja,» lausus Biden Põhja-Korea noore liidri kohta. 

Trump vastas, et Kim ei kohtunud Obamaga, sest talle demokraadist president ei meeldnud, kinnitades: «Omada häid suhteid teiste riikidega on hea asi.» 

Bideni sõnul võiks sama hästi öelda, et Ühendriikidel head suhted Hitleriga enne invasioone, mis viisid Teise maailmasõjani. Ta lisas siiski, et on samuti valmis Kimiga kohtuma, öeldes, et selle tingimuseks oleks Pyongyangi jõupingutused Korea poolsaare tuumavabaks muutmisel. 

Jutuks tuli ka valimistesse sekkumine. Biden hoiatas, et sellised katsed lähevad kalliks maksma. Ta lubas korrale kutsuda ka Hiina. 

«Ma olen selgelt välja öelnud, et igal riigil, ükskõik millisel, tuleb sekkumise korral maksta. Neil tuleb selle eest maksta,» lausus Biden.

Päev enne debatti hoiatasid USA võimud, et Venemaa ja Iraan püüavad mõjutada avalikku arvamust enne 3. novembri valimisi. 

Biden rääkis ka sellest, et Ühendriikides esineb institutsionaalset rassismi, millega tuleb tegelda. 

Trump kordas oma tuntud väidet, et on teinud mustanahaliste heaks rohkem kui üksi president pärast Abraham Lincolni. Ta süüdistas Bidenit ka seoses selle toetatud 1994. aasta kriminaalseadusega, mis lisas mustanahaliste vanglakaristusi. 

Biden möönis vigu, kuid juhtis tähelepanu Trumpi retoorikale, mida on tema sõnul tõlgendatud kui välismaalaste vastast ja valgete ülemvõimu toetajaid soosivat. 

«Olen kõige vähem rassistlik isik siin hoones,» vastas president. 

Trump meenutas, et Biden oli asepresident alles mõne aasta eest ja pürib riigipeaks, sest Obama ja Biden ei teinud head tööd.

«Ütled, et tahad teha seda ja teist. Miks sa ei teinud seda, kui olid kaheksa aastat asepresident?» küsis Trump. 

«Sest meil oli vabariiklaste kongress. See on vastus,» pareeris Biden. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles