Mikk Pinnonen vastasseisust vend Siimuga: oleme nagu vennad Klitškod, kes omavahel ei võistle
22. oktoober 2020, 13:22
/nginx/o/2020/10/22/13428467t1hf567.jpg)
Kümne aastase pausi järel käsipalli Eesti meistriliigasse naasnud Mikk Pinnonen pallis eelnevalt kuues erinevas riigi ning liitus HC Tallinnaga juba kevadel, ent platsile jõudis septembris alanud uuel hooajal.
Mullu suvel aitas Pinnonen Sardiinia saare klubil Sassari Raimond Handball tõusta Itaalia kõrgliigasse ja tegi siis mängijakarjääris pausi. «Kui pea ja keha puhanud olid, siis hakkas nii-öelda sügelema ja isu tuli tagasi. Tallinn oli kodule kõige lähem meeskond ja suureks motivaatoriks oli ka Eesti meistritiitli puudumine mu auhinnakapist,» selgitas Pinnonen.
Kümne aastaga jõudis Pinnonen mängida Taanis, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal, Islandil ja Itaalias. Ta võitis Aarhus Handboldiga 2013. aastal Taani karika ning UMF Aftureldingiga neli aastat hiljem Islandi superkarika. Pool hooaega veetis Pinnonen väga tugevas Saksamaa 2. Bundesligas ning Itaalia-aastal pommitas 30 mänguga 189 väravat.
«Eredaim mälestus on kindlasti Taani karikavõidust, aga ka Islandil poolfinaalseeria nö underdog'ina 3:2 võitmine või Itaalias Serie A-sse tõusmine on meeldejäävad. Kümne aastaga saadud tähtsaim õppetund on, et alati on olemas tee raskest perioodist või mustast august välja, kui vaid uskuda ja vaeva näha,» sõnas 29-aastane Pinnonen.
«Alanud hooaeg on huvitav proovilepanek – Soome liigas pole ma varem mänginud ja Eesti meistriliiga on põnevamaks muutunud. Esimesed muljed on positiivsed, mitu võistkonda on selgelt edasi arenenud. Tase on võrdsustunud ning tasavägiseid ja seeläbi arendavaid mänge on palju,» analüüsis viimati 2010. aastal HC Chocolate Boysiga Eestis hõbeda võitnu.
«Soomes on käsipall tervikuna ehk veidi professionaalsemal tasemel ja seal mängitakse meeskondlikumalt. Eestis on pisut rootsilikum stiil ja rõhutakse rohkem individuaalsetele oskustele. Tallinn on küll Soomes seni punktita, kuid mitmed kaotused olid väga napid, kus pidanuks mängulõpud endi kasuks kallutama,» hindas Pinnonen.
Soome meistrisarja viie kaotuse seas on Tallinnal üks kolme- ja kaks üheväravalist. Eesti liigas alustati allajäämistega Põlva Servitile ja SK Tapa/N.R. Energyle ning alistati siis Raasiku/Mistra. Eesti karikavõistlustel edeneti veerandfinaali, kui kolmapäeval lülitati välja Pinnoneni kasvatajaklubi HC Viimsi/Tööriistamarket.
«Naljaga pooleks võib öelda, et Viimsi vastu on tore mängida, sest nad ei viitsi tagasi joosta. Aga kui tõsisemalt, siis olime füüsiliselt üle, ehkki Viimsi mängupilt on parem, kui mõni aasta tagasi. Töökohustuste tõttu eemal olnud vend Siimuga platsil kokku ei saanud – me oleme nagu poksis vennad Klitškod, kes omavahel ei võistle,» muigas HC Viimsi kasvandik.
Eesti koondises 65 mänguga 194 väravat visanud Pinnonen tunnistas, et Servitist jääb Tallinn hetkel maha. «Neil on igale positsioonile võrdväärne vahetus, meil seda luksust pole. Kaitsetöö on veidi üles-alla, vahel tuleb sisse lubamatuid eksimusi. Rünnakul läheb koostöö Kaspar Leesiga iga mänguga paremaks, aga vasakukäelise tagamängija puudumine on minu jaoks väga harjumatu,» tunnistas Pinnonen.