Galerii ⟩ Must Volga ja kosjasobitamine varahommikul – muuseum võttis vaatluse alla pulmakombed

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy

Millisel ajal pandi pruudile pähe tanu, loor või mirdipärg, kuidas Eesti rahvas algul sugugi kirikusse laulatama ei tahtnud minna ja kuidas hiljem vastupidi, selle julguse eest “kohvile” kutsuti ja ähvardati komsomolist välja heita – Ülli Kondi ja Piret Pedaniku koostatud ning Aidi Mesi kujundatud näitus “Tanu alla” võtab Pärnu muuseumi ajutiste näituste saalis kokku eestlaste pulmakombed 19. sajandist tänapäevani.

Kõigi rahvaste peretraditsioonidel on pikk ajalugu. Eriti puudutab see pärimuslikku pulmakombestikku, mis on kõige rikkalikum, mõtestatum ja püsivam läbi sajandite. Vana aja pulmatseremoonia oli nagu suur lavastus, kus iga tegevus kandis maagilist tähendust ja tegelastel oli sügav mõte.

Vanadesse kommetesse suhtuti austusega, kuna neid arvati seonduvat tuleviku ja hea käekäiguga, kõik laulud ja mängud olid seotud pahade vaimude eemalepeletamise ja heade vaimude väljakutsumisega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles