Koroona andis hoobi Swedbanki hiigelkasumile Eestis

«Jätkasime kolmandas kvartalis koroonapandeemiast majanduslikult kannatada saanud klientide toetamist ja pikendasime eritingimustel maksepuhkuste andmist kolmanda kvartali lõpuni nii era- kui ka äriklientidele,» ütles Swedbank Eesti juht Olavi Lepp pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et pank jätkab ka pärast erilahendust maksepuhkuste andmist vastavalt klientide vajadustele. «Meile teadaolevalt on valdav enamus klientidest valmis pärast maksepuhkuse lõppu asuma uuesti laenu tasuma vastavalt maksegraafikule,» märkis Lepp.

Maksepuhkuste võimalus pikenes

Panga teatel tuli kolmandas kvartalis jätkuvalt rinda pista kestva Covid-19 pandeemiaga. Leevendusmeetmena pankade poolt klientidele pakutavate maksepuhkuste korra kehtivusaega pikendati septembri lõpuni, kuigi maksepuhkuste nõudlus on panga hinnangul vähenenud. Osa maksepuhkuse võimalust kasutanud klientidest tasub Swedbanki teatel laenumakseid juba vastavalt varasematele maksegraafikutele.

Märtsi lõpust kuni septembri lõpuni taotleti Swedbankist maksepuhkust üle 12 000 eraisiku krediiditoodete lepingule. Septembri lõpu seisuga on kehtivaid maksepuhkuse lepinguid eraisikutel ligi 8700, nendest umbes 4900 on väikefinantseerimise lepingud ning ligi 3700 eluasemelaenulepingud. Alates märtsist on sõlmitud maksepuhkuse leping 1533 ärikliendiga.

Swedbanki puhas intressitulu kasvas aasta esimese üheksa kuuga mullusega võrreldes 5 protsenti, kasvu taga oli peamiselt laenuportfellide kasv. Sealjuures laenumahud kasvasid 3 protsenti. Eraklientide laenumahud suurenesid 4,1 protsenti ja ärilaenude mahud 2,8 protsenti. Hoiused kasvasid 15 protsenti.

Langes ka teenustasudelt saadud tulu

Panga puhas teenustasutulu vähenes aasta esimese üheksa kuuga mullusega võrreldes 13 protsenti, peamiselt kaartide ja varahalduse tulude languse tõttu. Tulude vähenemist aitavad Swedbanki hinnangul selgitada Covid-19 tingitud muutused tarbijakäitumises ning madalamad haldustasud.

Swedbanki puhastulu finantsinstrumentidelt vähenes 39 protsenti. Langus oli tingitud peamiselt suurematest realiseerimata kahjumitest varahalduse ning kindlustuse valdkonnas. Muud tulud kasvasid 7 protsenti, eelkõige suurenenud kindlustustulude tõttu. 

Aasta esimes üheksa kuuga kasvasid kulud mullusega võrreldes 4 protsenti. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid suuremad personalikulud, rahapesuvastase võitluse ja kliendikontrolli täiustamise kulud. Samuti kasvasid väliste konsultatsioonide ning digilahenduste kulud.

Swedbank Eesti laenukahjumite reservid on 13,5 miljonit eurot; 2019. aasta samal ajal ulatusid laenukahjumite reservid 400 000 euroni.