Mägi-Karabahhis jätkuvad lahingud armeenlaste ja Aserbaidžaani vahel
/nginx/o/2020/09/29/13378313t1h5999.jpg)
Armeenia separatistid Mägi-Karabahhis osutavad vastupanu Aserbaidžaani pealetungile, ütlesid Jerevani ametnikud teisipäeval, lahingute kolmandal päeval.
Jerevan ja Bakuu on etniliste armeenlaste regiooni pärast vaielnud aastakümneid. Viimati puhkesid inimohvritega tulevahetused juulis ja 2016. aastal.
Piirkond kuulutas end Aserbaidžaanist iseseisvaks pärast 1990. aastate sõda, milles hukkus 30 000 inimest. Piirkonna iseseisvust ei tunnusta ükski riik, nende seas Armeenia, ja rahvusvaheline kogukond peab seda endiselt Aserbaidžaani osaks.
«Armeenia väed lõid rindejoone eri sektorites Aserbaidžaani pealetungid tagasi ja vaenlane kandis suuri kaotusi,» teatas Armeenia kaitseministeerium.
«Aserbaidžaani pool alustas tohutut suurtükituld Armeenia positsioonide pihta, valmistudes ette uueks rünnakuks,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Arsrun Hovhannisjan.
Bakuu kaitseministeerium teatas samal ajal: «Äge võitlus kestis terve öö, löödi tagasi Armeenia katse võita vasturünnakuga tagasi Aserbaidžaanile kaotatud positsioone.»
«Armeenia soomusjalaväe kolonn ja suurtükiüksus hävitati,» lisas ministeerium.
«Aserbaidžaani väed jätkasid pealetungi Fizuli linnale, hävitades neli vaenlase tanki, soomussõiduki ja tappes kümme sõjaväelast.»
ÜRO Julgeolekunõukogu kohtub teisipäeva õhtul suletud uste taga Mägi-Karabahhi olukorra arutamiseks.
Konflikti ohvrite arv tõusis esmaspäeval 95-ni. Mägi-Karabahh teatas 84 sõjaväelase ja 11 tsiviilisiku hukkumisest: üheksa Aserbaidžaani ja kahe Armeenia poolel.
Aserbaidžaani relvajõud avasid tule Ida-Armeenias asuva Vardenisi linna sõjaväeosa pihta, ütles Armeenia kaitseministeeriumi pressiesindaja Šušan Stepanjan teisipäeval.
«Aserbaidžaani relvajõud avasid tule Vardenisi linnas asuva sõjaväeosa pihta, ja kasutasid selle piirkonna lahingupositsioonide suhtes õhujõude,» kirjutas teisipäeval Facebookis.
Tema sõnul eelnes sellele Aserbaidžaani kaitseministeeriumi desinformatsioon Armeenia Vardenisi rajoonist lähtunud suurtükitulest Aserbaidžaani Daşkəsəni rajooni pihta.
«Tegelikult üritas vaenlane valmistada nõnda ette pinnast oma tegevuse põhjendamiseks,» kirjutas Stepanjan.
«Eile ründas Aserbaidžaan Armeenia ala, täna andsid lennukid ja droonid uued löögid,» ütles Armeenia kaitseministeeriumi pressisekretär Artsun Hovannisjan teisipäeval teabetunnis.
Ta väitis: «Droonidega anti löök rahumeelsetele elanikele.»
«Lahingupositsioonide vastu kasutati õhujõude. Meie poolt kaotusi ei ole. Lahingud jätkuvad. Oodake karmi vastust,» märkis Hovannisjan.
Teisipäeva hommikul öeldi Armeenia välisministeeriumist, et Aserbaidžaan valmistub lahinguala laiendamiseks ja rünnakut vahetult Armeenia ala suhtes.
/nginx/o/2020/09/29/13378316t1h07cc.jpg)
Merkel ärgitas Alijevit ja Pašinjani Mägi-Karabahhi konflikti lõpetama
Saksa kantsler Angela Merkel helistas Armeenia peaministrile Nikol Pašinjanile ja Aserbaidžaani presidendile Ilham Alijevile ning ärgitas neid Mägi-Karabahhi konflikti lõpetamisele, teatas kantsleri kõneisik Steffen Seibert.
«Kõne all oli Armeenia-Aserbaidžaani tüli teravnemine. Kantsler rõhutas viivitamatu relvarahu ja läbirääkimiste laua taha naasmise vajadust,» ütles Seibert teisipäeval.
Tema sõnul pakub läbirääkimistele raamistikku Euroopa Julgeoleku‑ ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Minski rühm, eesotsas Prantsusmaa, Venemaa ja Ühendriikidega.
«Rahumeele lahenduse saavutamise protsessis peavad osalema naaberriigid,» osutas kantsleri esindaja.
Konflikt moslemienamusega Aserbaidžaani ja kristliku Armeenia vahel võib kaasa tõmmata ka regionaalsed võimud Venemaa ja Türgi.
Venemaal on Armeeniaga sõjaline liit ja on riiki paigutanud alalise sõjaväebaasi. Samuti müüb Moskva nii Bakuule kui Jerevanile relvi.
Armeenia süüdistab Türgit, mis toetab Aserbaidžaani, konflikti sekkumises.
Kuna kumbki pool süüdistab pühapäeval puhkenud lahingutes teineteist, ärgitavad maailma liidrid pooli rahulikuks jääma ja mitte eskaleerima vastasseisu sõjani.