Valga vallavalitsus jätkab kolme asemel kahe asevallavanemaga (1)
25. september 2020, 15:31
Valga vallavolikogu kiitis reedesel istungil heaks struktuurimuutuse, mille järgi ametist lahkunud asevallavanem Karl Kirdile mantlipärijat ametisse ei määrata. Volikogu kiitis heaks ka eriolukorra tõttu eraldatava raha eest ellu viidavate projektide esialgse nimekirja.
Valga vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri muutmiseks selliselt, et valla juhtimine jätkuks edaspidi viieliikmelise meeskonnana, milles lisaks vallavanemale kaks asevallavanemat ja kaks vallavalitsuse liiget. Seega asendub üks asevallavanema koht valitsuse liikme kohaga. Reedesel istungil kiitis volikogu ettepaneku heaks.
Vallavanem Ester Karuse selgitas, et edaspidi võtab hariduse ja kultuuri valdkonda juhtinud asevallavanema ülesanded üle kultuuri- ja haridusteenistuse juhataja. Hetkel selline juhi koht vallavalitsuses puudub. Koha täitmiseks korraldab vald peagi avaliku konkursi. Karuse lisas, et kultuuri- ja haridusteenistuse juhatajast vallavalitsuse liiget ei saa. Üks koht vallavalitsuses jääb hetkel täitmata. Kas ja millal see täidetakse, pole Karuse sõnul veel teada.
Vallavanem põhjendas struktuurimuudatust sooviga optimeerida töökorraldust ja võimalusega hoida kokku valitsemiskulusid. Vallavalitsus on eelnevalt arutanud eri valdkondade töökorraldust ja leidnud, et tööülesannete ja vastutusalade ümberjagamise tulemusel saab edasi minna kahe asevallavanemaga. «Oleme leidnud lahendusi ja korraldame vastutusalad ümber selliselt, et ükski oluline töölõik ei jääks katmata,» kinnitas Ester Karuse ning lisas, et struktuuri muutmine on lisaks ka üks võimalusi eelarvesse soovitud kokkuhoidu tuua.
Varasemalt on uus vallavalitsus saanud volinikelt kriitikat, et ametisse võeti eelnevast valitsusest enam asevallavanemaid. Opositsioonis olev vallavolinik Monika Rogenbaum avaldas seekordsel istungil vallavanemale tunnustust, et vallavalitsus nüüd kokkuhoidva otsuse tegi.
Karl Kirt, kes alustas Valgas asevallavanemana tööd käesoleva aasta 27. märtsist, vastutas vallavalitsuses hariduse ja kultuuri, kogukondade ning noorsootöö valdkonna eestvedamise eest. Kirt põhjendas ametist lahkumist sooviga keskenduda rohkem kodukohale Tõrvale ja eesseisvatele kohalike omavalitsuste valimistele.
Valga Vallavalitsuse koosseisu kuulub nüüdsest lisaks vallavanem Ester Karusele asevallavanemad Toomas Peterson ja Mati Kikkas ning vallavalitsuse liige Madis Gross.
Lisaks kiitis volikogu enamus 18 poolthääle, 0 vastuhääle ja nelja erapooletuks jäänud voliniku häälega heaks eriolukorra tõttu vallale antava 800 000 euro eest tehtavate projektide nimekirja. See tekitas volinikes kõvasti arutelu, kuna nimekirjas polnud märgitud, kui palju eri objektid maksma lähevad. Näiteks soovis volinik Monika Rogenbaum ettekande teinud asevallavanem Toomas Petersonilt teada, kui palju ikkagi konkreetsed projektid maksavad. Volinik Lauri Drubinš päris, mille alusel valitakse välja, mis mahub 800 000 euro sisse ja kes need otsused teeb. Volinik Kaupo Kutsar oli samuti numbrite puudumisest häiritud. «Meil pole numbreid. Kuidas me teame volikogus hääletada tabelit, kus ei ole numbreid?», päris ta.
Ühtlasi häiris Kutsarit, et nimekirjas on olemas küll koerte jalutusväljak, mis pole halb asi, ent sellest prioriteetsem võiks olla laste mänguväljakute kordategemine.
Toomas Peterson vastas, et 800 000 eurot ei ole tegelikult veel rahana vallal olemas ja tegu on tavatu eelarve planeerimise protsessiga. «Eelarve realiseerub siis, kui esitame projektid, kui enampakkumine on läbi viidud,» lausus Peterson.
Vastuseks, kuidas realiseeritavad projektid lõpuks välja valitakse, lausus Peterson, et vallavalitsus püüab hoida regioonide vahel proportsiooni. Üheks näitajaks on piirkonna rahvaarv. «Teeme vallavalitsuses need otsused. Suure tõenäosusega peame pärast tegema osaliselt nende peale lisaeelarve ja osad paigutama järgmisse aastasse.»
Valga valla investeeringutoetuse projektide esialgne nimekiri
| Projekti nimetus | Piirkond | |
| 1. | Bussipeatuste rekonstrueerimine ja rajamine | Valga linn |
| Rekonstrueeritakse 5 bussiootepaviljoni ja paigaldatakse kuni 10 uut bussiootepaviljoni. | ||
| 2. | Koerte jalutusväljak | Valga linn |
| Projekteeritakse ja ehitatakse Pedeli virgestusalale avalik koerteväljak. | ||
| 3. | Vabaduse tn 13 ümbruse korrastamine | Valga linn |
| Rekonstrueeritakse kooli territooriumiga piirneva Vabaduse tn äär, kuhu rajatakse taskud autode peatumiseks. Kooli taha rajatakse Kungla ja J. Kuperjanovi tänavaid ühendatav kergliiklustee. Rekonstrueeritakse Keskstaadioni esine plats ja rajatakse laste mänguväljak. | ||
| 4. | Riiklike ettekirjutuste täitmine | üle valla |
| Lasteaiad Walko ja Pääsuke, staadionihoone, raamatukogu jt. | ||
| 5. | Noortekeskuse hoone tuletõkkeuksed, keskküte jt. | Valga linn |
| Täidetakse Päästeameti ettekirjutusest tulenevaid nõudeid. Nõuete mittetäitmisel peaks noortekeskus hoonest välja kolima. | ||
| 6. | Tsirguliina korvpalliväljak | Tõlliste |
| Rekonstrueeritakse olemasolev korvpalliväljak. | ||
| 7. | Jäätmemajad kalmistutele | Valga linn |
| Kalmistutel tagatakse kaasaegsed võimalused kalmistujäätmeid sorteerida, selle tagajärjel väheneb võõriste hulk haljastusjäätmetes. Samuti aitab see kaasa elanikkonna sorteerimisharjumuste parandamisele, paraneb keskkonnateadlikkus ja paraneb ka kalmistu heakord. | ||
| 8. | Lüllemäe kooli abihoone ehitus | Karula |
| Lammutatakse kooli kõrval olev vana garaaž ja ehitatakse lasteaia kõrvale uus hoone | ||
| 9. | Aia tn 20 siseküte | Valga linn |
| Hoone ühendati aastal 2019 keskküttevõrku, kuid sinna küttesüsteemi ei ehitatud. Hoonet köetakse käesoleval ajal elektriküttega. Teostatakse nii küttesüsteemi projekteerimis- kui ehitustööd. | ||
| 10. | Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni varikatused | Valga linn |
| Rajatakse varikatused olemasoleva tehnika kaitsmiseks ilmastiku eest. | ||
| 11. | Hargla kooli sisetööd | Taheva |
| Vahetatakse välja välisuksed ja rajatakse söökla ventilatsioon | ||
| 12. | Pakendikonteinerid ja nende ümbrus | Valga vald |
| Pakendikonteineritele rajatakse korralikud kõvakattega alused. Paraneb pakendikonteinerite ümbruse heakord. Hoides pakendipunktid korras ja visuaalselt atraktiivsed, paraneb ka nende sihtotstarbeline kasutamine. Esimene samm pakendikonteinerite korrastamises (rajame kõvakattega alused, vahetame amortiseerunud kogumismahutid välja ja lõpuks paigaldame videovalve) | ||
| 13. | Õru kultuurikeskuse remonttööd | Õru |
| Vahetatakse välja üle kolmekümne akna ja soojustatakse lagi. | ||
| 14. | Kungla tn korvpalliväljak | Valga |
| Rekonstrueeritakse olemasolev korvpalliväljak. | ||
| 15. | Tsirguliina rahvamaja tööd | Tõlliste |
| Korrastatakse majaesine varikatuse alune sillutis, tõstetakse ukseavasid ja vahetatakse välja kolm välisust. Sisetöödest tasandatakse, pahteldatakse ja värvitakse saali põrand ja seinad | ||
| 16. | Ramsi vesiveski | Valla linn |
| Varemed osaliselt lammutatakse ja maakivi seintele rajatakse vaateplatvorm. | ||
| 17. | Valga Jaamahoone endise ootesaali põranda rekonstrueerimine | Valga linn |
| Põrand lammutatakse ja rajatakse uus. Põrandasse paigaldatakse keskkütte torud. Tööd võimaldavad saali kasutada kultuuriürituste läbiviimiseks. | ||
| 18. | Pedeli terviserada | Valga linn |
| Ühendatakse kergliiklusteega Pedeli virgestusala ja Priimetsa terviserajad. Ühendus suurendab oluliselt elanike sportimisvõimalusi ja tõstab Priimetsa atraktiivsust. | ||
| 19. | KIK-i meetmest välja jäänud jt valgustite paigaldus | üle valla |
| Tsirguliina alevikus Jõe, Kooli, Pärna, Nooruse, Tehase tn. Võimalusel ka mujal. | ||
| 20. | Valga vanglahoone esmased remonttööd | Valga |
| Korda tehakse Selveri poolne fassaadilõik ja keskväljaku poolne fassaad. | ||
| 21. | Laatre järve korrastustööd | Tõlliste |
| Puhastatakse järv ja rajatakse rannaala. |