Ratas arutas Rootsis hoopiski Estonia hauarahu lepingut (7)

«Seitsmeste uudiste» andmetel käis Ratas arutamas, mida peaks Estonia vraki hauarahulepinguga edasi tegema. «Me arutasime tõesti mõlema riigiga kahepoolseid suhteid ja arutasime ka teemasid, mis on ülemkoguga seotud. Need teemad olid laual,» lausus Ratas esimesel korral. Peaministri sõnul peetakse kindlasti kokkulepetest kinni.

Küsimusele, kas ta arutas Rootsis lepingu muutmist, vastas peaminister, et Eesti ei soovi lepingut muuta ega avada. 

Eelmise aasta oktoobris kirjutas Postimees, et Soome piirivalvelaev Turva fikseeris septembris, kuidas Saksamaal registreeritud laev Fritz Reuter saabus Estonia uppumispaika ja lasi vette allveeroboti. Varem oli Saksa laeva meeskond teatanud, et uppumiskohas kavatsetakse korraldada sukeldumisi. Seetõttu oli Soome piirivalve sukeldujate tulekust teadlik.

Estonia vrakk lebab merepõhjas Soome majandusvööndis, kuid rahvusvahelistes vetes, kus Soome võimud võivad takistada vaid Soomes registreeritud laevu.

Vahetult pärast hauarahu rikkumist alustasid piirivalve ja keskkriminaalpolitsei juhtunu uurimiseks ühist juurdlust. Eeluurimist juhtiva uurija Jarkko Toivoneni sõnul on võimud tuvastanud kõik Fritz Reutersi pardal olnud isikud. «Pärast sukeldumist pöördus laev Saksamaale tagasi ja me tegime kindlaks kõik, kes pardal olid. Lisaks teeme koostööd peamiselt Rootsi võimudega,» märkis Toivonen.

Tegutses Norra filmikompanii

On kindlaks tehtud, et Fritz Reuteri pardal oli 11 inimest. Neli neist olid Saksa ja Poola päritolu meeskonnaliikmed. Ülejäänud olid reisijad, kelle hulgas oli kaks Rootsi, kaks Norra ja kolm Saksa kodanikku. Toivoneni sõnul korraldas sukeldumise Norra filmikompanii, mille eesmärk on vändata dokumentaalfilmi.

Toivoneni kinnitusel oli filmikompanii teadlik, et Estonia vrakile sukeldumine on Eesti, Soome ja Rootsi seaduste järgi keelatud. Küll aga pole seda keeldu Saksa seaduses.

Kuna kahtlusaluste seas pole ühtegi Soome kodanikku, kandus peamine vastutus juurdluse eest Rootsi võimudele. Rootsi prokurör Helene Gestrin ei soovinud juurdluse edasist käiku kommenteerida. «Kuni juurdlus on algusjärgus, ei saa ma avaldada, mida me konkreetselt praegu teeme,» ütles ta.

Estonia hauarahu rikkumine võib Soome seaduste järgi kaasa tuua kuni ühe ja Rootsi seaduste järgi kuni kahe aasta pikkuse vangistuse.