Tellijale
Finantsinspektsioon pelgas Danske panga hiiglasejõudu (1)
/nginx/o/2022/02/28/14399388t1hbee6.jpg)
23. september 2020, 00:01
:format(webp)/nginx/o/2020/09/22/13364217t1hbd81.jpg)
Finantsinspektsiooni (FI) juht Kilvar Kessler tunnistas Postimehe otsesaates, et rahapesu tõkestamine on Eestis olnud keerukas ja kohati riskantne. «Mõtlesime, mis saab, kui Danske Bank kogu oma võimsusega meile peale langeb?» meenutas ta. Kessleri sõnul on FI lähenenud rahapesu tõkestamisele leebelt, aga vajadusel väga karmilt. «Põhimõtteliselt Danske äri keelasime ära 2014. aastal ja 2019 – pood Eestis kinni. See on ikkagi kõige raskem karistus, nagu surmanuhtlus!» lausus ta.
Ma arvan, et keskmise eestimaalase jaoks on jutt «pestud miljarditest» väga kauge ja hoomamatu. Miks on rahapesu tõkestamise küsimus oluline Eesti maksumaksja jaoks?
Rahapesu on keelatud seetõttu, et kuritegijaid demotiveerida. Professionaalne kurjategija tegutseb reegleid eirates raha teenimise eesmärgil. Kui temalt võtta ära võimalus teenitut legaliseerida, siis tema motivatsioon kuritegevusega jätkamiseks langeb.
Rahapesus eristatakse erinevaid faase. Kogumisfaas on see, kui saadakse ebaseaduslikust tegevusest raha. Edasi peitmisfaas, kus finantssüsteemi eri osiste kaudu proovitakse seda raha peita. Ja lõppfaasis üritatakse seda raha legaliseerida.
Kui nõndanimetatud kanaliseerimise faas, milleks kasutatakse finantssüsteemi, muutub süsteemis väga massiliseks, siis võib juhtuda, et pank või muu finantsasutus võib oma tegevusõigusest lihtsalt ilma jääda. See on löök kogu ühiskonnale. Oleme näinud seda oma lõunanaabrite ja ka Eesti näitel. Eestis jäi tegevusõigusest ilma Versobank ja lõunanaabritel ABLV pank.