Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule

Tiina Kolk
, kultuuriajakirjanik
Copy
Soplepmannide lõbusal perepildil jälgivad Juta, Oliver, Siim ja Helene Adele etteastet.
Soplepmannide lõbusal perepildil jälgivad Juta, Oliver, Siim ja Helene Adele etteastet. Foto: Margus Ansu

Soorebase talu ajalugu kirjutab perekond Soplepmann alates 1. maist 2014. Toona tulid vast abiellunud Siim ja Juta müügikuulutuse peale Välgi looduskaitseala külje alla üht valdust vaatama ja kohale jõudes olid kui ära tehtud – juba paari nädala pärast koliti sisse ning tollest päevast alates ongi nende kodu kaugel suurtest teedest, keset metsi ja soid asuvas paigas.

Maale kolimiseni olid noored läbi ja lõhki linnainimesed: Juta on üles kasvanud Mustamäel paneelmajade vahel ning Siim Tartus. Enne nende kohtumist Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris õppis Siim kuus aastat välismaal – Norras, Ameerikas ja Hispaanias – ning Eestis Diplomaatide koolis. Juta omakorda töötas pärast bakalaureusekraadi saamist ajaloo erialal Tallinnas mitmes väikeettevõttes juhtivatel kohtadel ning katsetas ka eraettevõtlusega. Tartusse tõi noored Siimu tollane töö ühes Eesti tuntud idufirmas. Esialgu oli plaan elada Tartus eramus ja mingil ajal ka maakodu soetada, aga siis otsustasid nad osta maale maja, kus saab aasta ringi elada, ehk saada kaks ühes.

«Vaatasime elamisi Tartust saja kilomeetri raadiuses,» meenutab Siim. «Kui Juta leidis Viidika talu kuulutuse, olime juba paari tunni pärast kohal, et see üle vaadata. Kuigi toona oli väga halb, rõske ilm – sooja ainult kümme kraadi ja sadas tihedat uduvihma –, näis koht äge ja tunne õige. Seega otsustasime selle ära osta.»

Noored eeldasid, et pererahvas on kohal ja nende juhatusel saavad nad elamist uudistada, aga kuna ühtki hingelist polnud näha, tuli helistada maaklerile, kes paari tunni pärast saabudes näitas renoveeritud rehielamut neile ka seestpoolt.

«Adusime kohe, et see paik on õige. Nägime siin potentsiaali, kuidas looduse rüppe mõnus kodu luua. Maja oli toona hoopis teine, aga ikkagi kütkestav, samuti võlus meid suur tiik,» meenutab Juta.

«Nägime siin võimalust viia ellu meie nägemust oma kodust – linnas saab keskkonda kujundada tunduvalt piiratumalt. Rehielamu oli korda tehtud, kaevatud suur tiik, kus üks ujumisots on 100 meetrit, ja selle kaldale saun ehitatud. Maakivist (majandus)hoone oli n-ö konserveeritud – järgmisel aastal on meil plaan teha sinna suveköök ja selle ette terrass,» tutvustab mees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles