Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Tiit Reinberg
Copy
Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

* Kaheksandat korda Paides peetavale arvamusfestivalile pääseb sel aastal vaid loetud hulk inimesi. Kurvastama ei peaks aga needki, kes piletist ilma jäid, sest avatuks jääb uks, mis viib neid otse melu keerisesse. Arutelud jõuavad rohkemate inimesteni otseülekannete vahendusel. Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist sõnas, et koroonaviirusest tingituna on sel aastal rõhk otseülekannetel, et inimesed igas Eesti nurgas saaksid piirangutest hoolimata festivalist osa. Tammisti selgitusel on otseülekanded eelmiste aastatega võrreldes oluliselt interaktiivsemad. «Enamik ülekandeid on ehitatud selliselt, et ka inimesed, kes vaatavad seda teisel pool ekraani, saaksid arutelust aktiivselt osa võtta,» ütles ta.

* Teisipäeval panid Vao ja Koeru kandi mehed esimest korda palli mängu Vao uuel võrkpalliplatsil, mis valmis üle-eestilise projekti «Võrguplatsid korda» ning kohaliku kogukonna abivalmiduse ja töökuse toel. Vao külavanem Andres Pajula ütles, et projektis «Võrguplatsid korda» osaledes ei kujutanud nad päris täpselt ette, millise töö ja suure pingutuse päevinäinud kruusaplatsi taastus neile kaasa toob.

* Augusti alguses, siis, kui koolimajades laiutab tüüpiliselt tühjus, käib Imavere põhikoolis kiire töö. Sügisel on lootust avada seal inno­vatsiooniklass. Imavere põhikooli direktor Tiina Lohur sõnas, et innovatsiooniklass on õpperuum, mis jaguneb tsoonideks. Tuleviku klassiruum on aktiivne õpikeskkond, kus pedagoogika, füüsiline ruum ja tehnoloogia toetavad ennast juhtiva õppija kujunemist, kasutades nüüdisaegset õpikäsitust.

* Viimastel nädalatel Paide Vallimäe ümber käivad lahingud jätavad mulje, nagu peituksid keskaegsed väärtused maapõues üksnes linna kõrgeimate küngaste all. Ent Paide muinsuskaitseala piirid hõlmavad ka kordades suuremat maa-ala vanalinnas, kus nii maa peal tehtavale kui ka maapõue avamisele kehtivad erireeglid. Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Karen Klandorf ütles, et Paide vanalinna muinsuskaitsealal on enamikul kaevetöödel nõutud arheoloogilised uuringud ja seda pole nõutud üksnes seaduse rangusega, vaid uuringute läbiviimine on põhjendatud. Ometi on vanalinn endiselt arheoloogiliselt põhjalikult läbi uurimata. Suur osa varasemaid torustikutöid vanalinna kinnistutel on käinud ilma arheoloogilise uuringuta. «Ma ei taha teada, mida kõike oleme nende tööde käigus teadmatusest ja hoolimatusest hävitanud,» ütles ta.

* Eelmisel reedel Järvamaa-visiidi teinud sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et pooldab Koeru hooldekeskuse andmist siinsete omavalitsuste kätte, ja andis lootust, et Järvamaa haigla võib saada uue erakorralise meditsiini osakonna. Küsimusele, kas ta julgeb arvamusfestivalil osaleda, vastas minister Kiik, et tahab enne otsustamist teada, kui suur on siinses piirkonnas koroonaviiruse varjatud levik.

* Möödunud laupäev oli Järvamaa ajaloohuvilistele lausa pidupäev. 20 aastat tagasi lõpetas Purdi mõisas tegevuse kohalik kool. Vallavalitsus müüs mõisa maha. Leheveergudel on iga paari aasta tagant mõisast küll mõni lugu ilmunud, kuid mis seal vahepealt täpselt on juhtunud, sellest ei tea avalikkus midagi. Purdi küla päeva puhul anti teada, et renoveeritud mõis teeb selle päeva puhul uksed lahti. Ja uudistajatest puudust ei tulnud. Ohhetamist ja ahhetamist oli kuulda igas toas, sest võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on mõis justkui õide puhkenud. Kõik ruumid on remonditud. Seintel ripuvad maalid.

* Neljapäeva õhtul on Paide keskväljakul noorteühenduse Quorum korraldatav Mari Jürjensi kontsert, mille eel saab suu magusaks teha mitmel suvel ülimenukaks osutunud heategevuslikus kohvikus Napavlova. MTÜ Quorum üks eestvedajaid, Sten Perillus, ütles, et see on üks kolmest kontserdist, mille korralduseks kogusid nad raha Hooandja toetusplatvormi kaudu. «Põhimõtteliselt on kohalik rahvas ise seda üritust soovinud ja nagu näitas Kärus olnud esimene, Alen Veziko kontsert, tuldi kohale peaaegu igast Eestimaa nurgast,» lausus ta.

* Nädalavahetusel Tallinnas Kadrioru staadionil peetud kergejõustikusuve tähtsündmusel, Eesti meistrivõistlustel tegid medaliväärilisi esitusi ka Järvamaalt pärit sportlased. Kuigi eelmiste meistrivõistlustega, mil Järvamaa sportlaste saagiks langes kaks kuld-, neli hõbe- ja kolm pronksmedalit, tänavust mõõduvõttu võrrelda ei saa, jagus esikolmikukohti järvalastele ka seekord.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles