800 aastat tagasi korraldasid saarlased Lihulas veresauna

Lauri Mutso
Copy
Foto etenduselt “VI idus Augusti. Rootslaste häving Lihulas”, 2000. aasta augustis.
Foto etenduselt “VI idus Augusti. Rootslaste häving Lihulas”, 2000. aasta augustis. Foto: Janek Vipre

Täna tähistatakse 800 aasta täitumist Lihula lahingust, mis ajalukku on läinud eestlaste ühe suurema võiduna.

1220. aastaks oli Eestimaa ristisõdades juba suuresti vallutatud ja jaotatud kahe poole vahel: Põhja-Eesti kuulus taanlastele kantsiga Tallinnas ja Lõuna-Eestis Riia piiskopile. Mõlemad valitsejad kindlustasid oma territooriumi paganlikku usku rahva ristiusustamisega, seda põhimõttel “kes ees, see mees” ehk kes külarahva ära ristis, sellele küla ka kuulus.

​Nii tekitas Riia piiskopile Albert von Buxhoevedenile pahameelt, kui 1220. aasta kevadel sekkus sellesse võistlusesse kolmas pool: Rootsi noor, 19aastane kuningas Johan Sverkersson oma vägedega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles