Noor sportlane läbis 26 päevaga ratta seljas pea 1700 kilomeetrit
/nginx/o/2020/06/09/13144016t1h997b.jpg)
31. juuli 2020, 00:00
/nginx/o/2020/07/30/13242365t1h1c7b.jpg)
Tartu ülikoolis füsioteraapiat õppiv 20-aastane Age Kannumäe sai läinud suvel endale esimese korraliku ratta, mille nimel oli ta pool aastat klienditeenindajana tööd teinud. Kohe järgnes nädalane rattamatk. «Tol korral oli mul äärmiselt kurb, et seiklus niivõrd ruttu lõppes, sest teised kohustused ootasid,» ütles Kannumäe.
Sellepärast ei teinud ta tänavu juuliks ühtegi plaani ja läks 22. juunil oma Scott Scale 930 rattaga üksi 26-päevasele retkele ümber Eesti. Üksi sellepärast, et keeruline oli leida inimest, kes oleks valmis sellist pikka seiklust kaasa tegema. Ja tegelikult ta kaaslast eriti ei otsinudki, sest üksi matkamine andis võimaluse kulgeda oma tempos ning selline üksi veedetud puhkus kulus kiire askeldamise ja pideva inimestega suhtlemise peale uskumatult värskendavalt ära.
«Vahel käisin päevas viis korda ujumas, vahel puhkasin lõunani telgis, vahel alustasin sõitmist hommikul kell kuus ja lõpetasin keskööl,» rääkis Kannumäe. Üksi matkamine tegi selle kõik võimalikuks ja oli vabastav tunne, et kellegagi ei pea arvestama.
Ei mingeid mugavusi
Kannumäe alustas teekonda Tartust, kust võttis kursi Peipsi äärde. Sealt väntas ta edasi Ida-Virumaale ja põhjarannikule. Eesmärk oli leida kõige pisemad metsa- või külateed, mida mööda kulgedes tervele Eestile ring peale teha.
Lääne-Eestis sõitis rattur läbi ka Vormsi saare, Hiiumaa ja Saaremaa läänealad ning kui sealt mandrile tagasi jõudis, piiriäärsed teed. «Vahel tegin spontaanseid valikuid natukene piiri äärest eemale, et jõuda ööseks mõnele ilusale RMK lõkkeplatsile, kuid üldiselt kulges mu teekond ikkagi ümber Eestimaa,» rääkis noor sportlane.
Matkal elas Kannumäe äärmuslikku elu: toitu ostis peamiselt külapoodidest või kohvikutest ja vett küsis taludest. Kokkamisele ta erilist rõhku ei pannud, et sellele mitte aega kulutada, pealegi on tema arvates vähe toite, mida priimusel väikeses nõus valmistada.
Kuid ettenägelikult oli ta kodus valmis pannud kolm toidupakki snäkkide ja dehüdreeritud matkatoitudega, mille sõbranna Kirke Maria talle õigel hetkel pakiautomaati saatis: esimese Kohtla-Järvele, teise Haapsallu ja kolmanda Pärnusse. «Need olid mulle suureks abiks lisaks teele jäänud poodidest ja kohvikutest ostetud toidule,» sõnas Kannumäe. «Üldiselt iseloomustab mu matka väljend «päev korraga» ning ma eriti ei muretsenud toidu ja joogi pärast. Igal pool elavad inimesed, kes vajavad toitu ja vett.»
Tema põhimõte oli matkal võimalikult väikesed varud, et ratas oleks kerge, sest see andis võimaluse sõita ka raskesti läbitavatel metsateedel. Pealegi sattus Kannumäe mõnikord karjamaadele või metsa, kus tee oli rohkem ettekujutus kui tegelikkus.
Inimesed helistasid, et olla ikka veendunud, kas olen elus, rääkis rattaga Eestile tiiru peale teinud Age Kannumäe.
Kuus ööd magas ta sõprade ja tuttavate juures, ühe öö majutusasutuses ning ülejäänud telgis. Kannumäe retk ümber Eesti lõppes 17. juulil lapsepõlvekodus Võrumaal. «Hodomeeter kahjuks loobus neljateistkümnendal päeval minuga koostööst, aga ligikaudne lõpptulemus on 1690 kilomeetrit, mille arvutasin kaardi abil välja,» võttis Kannumäe oma retke kokku.
Võrdluseks: pikamaasuusataja Mart Kevin Põlluste tegi juuli alguses rullsuuskadel kaheksa päevaga 1006-kilomeetrise tiiru Eestile peale.
Mitu päeva sajus
Kas sel teekonnal tuli mõte ka matk pooleli jätta? Ei, aga raskeid päevi oli küll. Esimene kõhklushetk tekkis juba kolmandal päeval, kui Kannumäed kimbutas haigus ja ta jaksas paaril päeval vaid ligi 30 kilomeetrit sõita. Teda aitas kaasa võetud esmaabipakk, mis võimaldas tervise ruttu korda saada.
Kõige raskem aeg oli matka keskpaik, kui Kannumäe sõitis saartel tugevas laussajus koos vastutuulega, ja nii mitu päeva järjest. «Minuni jõudsid jutud tormihoiatustest ja inimesed helistasid, et olla ikka veendunud, kas olen elus,» rääkis Kannumäe. Saartel tulid ka esimesed pisarad, sest vihm ja tuul kurnasid ning tüdimus oli võimust võtmas. Kuid matkaja sisendas endale, et kõige raskemal hetkel ei tohi katkestada.
Kui rattur Hiiumaalt Saaremaale jõudis, oli ta nii ära väsinud, et ratsionaalne mõistus sundis kõige lühemat teed pidi mandrile sõitma. Samal ajal sisendas ta endale, et pilvede taga on päike, mis sealt ühel hetkel peab välja tulema.
Siht seista poodiumil
Kannumäe pole loomult katkestaja ning talle ei meenu ühtegi võistlust ega matka, mis tulnuks lõpetamata jätta.
Koolilapsena oli ta kodutütar ning osales pikkadel matkadel ja rasketel võistlustel. Eriti eredalt on talle meelde jäänud hetk, kui ta viimasel aastal Võru maleva tüdrukutega võitis vabariikliku kodutütarde võistlusmatka Ernake. «See võistlus pani mind mõistma, kui hea on mu vastupidavus tegelikult, kui vaid tahet jagub,» sõnas ta.
Kannumäe on tegelenud ka võistlustantsu ja lühikest aega teiste spordialadega, mida ruumis saab harrastada. Kuid ükski neist aladest ei ole talle pakkunud sellist rõõmu nagu looduses sportimine, olgu siis jala, ratta või kanuuga. Kõige rohkem eelistabki ta rattasõitu, sest vahemaad on mitu korda suuremad kui jalgsi matkates ja nii näeb palju ilusaid kohti.
Lapsepõlves oli Kannumäel üks vaevalt funktsioneeriv ühekäiguline ratas, millega andis ainult mäest alla sõita. Seda enam tunneb ta rõõmu uuest rattast, see annab talle vabaduse ringi liikuda. «Liikumine annab mulle lihtsalt nii mõnusa enesetunde, et see on viinud mind rattaspordi, orienteerumisjooksu ja teiste looduses tehtavate spordialade juurde. See kõik on olnud loomulik protsess ja tulnud sisemisest motivatsioonist,» sõnas Kannumäe.
Tulevikus tahab ta rattaga minna Norra-retkele, et avastada sealset loodust. Samuti tahaks Kannumäe jõuda mõne seiklusspordiürituse poodiumile. «Aga võit pole olnud mulle kunagi esmatähtis, ma naudin sporti tehes eelkõige protsessi ja veidi hiljem lõbusaid spordipilte,» lisas ta.
Füsioteraapiaõpingud on Kannumäes tekitanud suure kire selle ala vastu ja tulevikus soovib ta olla inimene, kes inspireerib teisi liikuma ja ennast mitmekülgselt arendama.
«Kellekski saamisesse ma ei usu. Soovin lihtsalt olla mina ise, teha toredaid asju ning elada nii, et õhtul on raske uskuda, et päeva jooksul on niivõrd palju juhtunud ja ennast ületatud,» ütles Kannumäe.
/nginx/o/2020/07/30/13242366t1h36d2.jpg)
Saime Agega gümnaasiumis väga headeks sõpradeks. Mu parimal sõbrannal Agel on seikleja hing ja suur tahe end uutes oludes proovile panna. Niisiis oli see rattaretk väga temalik ettevõtmine.
Sellest kujunes vinge seiklus ja ma elasin talle väga kaasa. Kõige keerulisem tundus mulle muutliku ilma ja üksindusega toimetulek. Kui ta Saaremaale jõudis, oli torm ja ma tundsin muret küll, sest saarel on torm hullem kui mandril.
Aga ma ei kahelnud, et ta hakkama saab. Tean, et Age tuleb looduses hästi toime. Ta on leidlik, suudab probleemidele lahenduse leida ja keerulistes oludes positiivseks jääda. Seepärast ma väga tema pärast ei pabistanud.
Age Kannumäe matkavarustus
Jalgratas, vihmajope, fliis, meriinovillane sooja pesu särk, rattapüksid, pikad püksid, kolm paari sokke, pesu, paar spordisärki, telk, magamiskott, magamismatt, väike esmaabipakk, looduslik seep, hambahari, hambapasta, niisked salvrätikud, väike paranduskomplekt ja varukumm, väike gaasipõleti, gaasiballoon, suurem tops, kaks joogipudelit, akupank (mis lakkas töötamast), pisikesed kõrvaklapid, akulaadija, kroksid, väike käterätt ja Eesti teede atlas.
Reis ümber eesti
Toila – Valaste – Ontika – Aa – Moldova – Liimala – Aseri – Aseriaru – Kalvi – Kalvi rand – Mahu – Letipea – Ehalkivi – Simunamäe – Kunda – Toolse – Karepa – Vainupea neem – Mustoja – Altja – Velgri – Koolimäe – Võsu – Käsmu – Eru – Vihasoo – Kasispea – Viinistu – Purekkari neem – Suurpea – Loksa – – Hara – Virve – Juminda nina – Leesi – Pudisoo – Muuksi – Soorinna – Salmistu – Valkla – Kaberneeme – Ihasalu – Uitru säär – Jõesuu – Jõelähtme – Ülgase pank – Maardu – Tallinn – Tabasalu – Suurupi – Türisalu pank – Meremõisa – Laulasmaa – Kloogaranna – Pakri neem – Paldiski – Padise lõkkeplats – Altküla – Vihterpalu – Ristna nina – Nõva – Peraküla lõkkeplats – Põõsaspea neem – Rooslepa – Riguldi – Hara – Sutlepa – Linnamäe – Herjava – Haapsalu – Rohuküla – Sviby – Hullo – Norrby – Sviby – Rohuküla – Heltermaa – Pühalepa kirik – Vahtrepa – Hagaste – Hellamaa – Kukka – Hausma – Kärdla – Lehtma nina – Tahkuna nina – Ogandi – Reigi kirik – Jõeranna – Pallu – Tõnupsi säär – Mägipe – Suurepsi – Tiharu – Viitasoo – Sõru – Triigi – Soela – Pammana – Metsküla – Pahapilli – Panga pank – Võhma – Mustjala – Kallaste – Teesu – Kehila – Virita – Kihelkonna – Kuusanõmme ps – Eeriksaare ps – Elda ps – Karala – Varpe – Toomalõuka – Lõmala – Üüdibe – Salme – Ulje – Kuressaare – Vaivere – Sandla – Kallemäe – Rannaküla – Undu ps – Kõrkvere – Tornimäe – Väikese väina tamm – Nurme – Laheküla – Pädaste – Kuivastu – Virstu – Rame – Muriste – Paatsalu – Varbla – Matsi – Vaiste – Tõstamaa – Lõuka – Pihlaka talu – Kihlepa – Valgeranna – Pärnu – Uulu – Soometsa – Häädemeeste – Kabli – Massiaru – Urissaare – Laiksaare – Rae järv – Kilingi – Nõmme – Abja – Paluoja – Penuja – Saate – Ruhijärv – Taagepera loss – Holdre mõis – Jeti – Aitsra – Sooru – Tõlliste – Pikkjärve – Lüllemäe – Tsooru – Vana – Roosa – Pähni – Paganamaa küla (seal on tema lapsepõlvekodu ja matka lõpp)