Pärast kriisi tagasi piraadilaeval

Tuuli Põhjakas
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Kuraditosin surnupealuid.
Kuraditosin surnupealuid. Foto: Madis Veltman

Sel suvel ei ole «Eesti matus» ainuke suurfilm, mis on tegemisel. Kakumäe Jahisadamas filmitakse parasjagu seni suurima eelarvega Eesti filmi, seikluslikku lastefilmi «Erik Kivisüda». Jahedas angaaris ja udu keskel, taamal seismas filmi jaoks ehitatud üleelusuuruses piraadilaev, kohtusime filmi režissööri Ilmar Raagiga, et vestelda, kuidas on pärast koroonakriisi filmi teha ning kuidas see kõike on muutnud.

Kuidas läheb?

Hästi keeruliselt. Meil on siin see suur dekoratsioon, mille peal mina isiklikult pole kunagi töötanud. Trikk on ju selles, et kui Arabella filmi («Arabella, mereröövli tütar» – toim) ajal mindi lihtsalt laevaga merele ja filmiti, oli aega küll. Võis oodata, millal on õige ilm, ja siis filmida. Kui sa praegu ütled, et sul on laev udusel merel, siis päriselt laevaga merel seda udu oodata on peaaegu võimatu. Seetõttu oleme siin ja tehnikat on ümberringi hästi palju.

Kuidas on pärast koroonakriisi uuesti filmi teha?

(Muheleb.) Omal moel me kindlasti üritame seda unustada, kuigi isegi täna mõõdeti igaks juhuks, profülaktilises mõttes, hommikul kõigi kehatemperatuuri. Kogu aeg tuletatakse meelde, et käsi tuleb pesta ja muud sellist. Aga ei ole kõige hullem.

Luksemburgist tulnud partnerid rääkisid näiteks, et mingi aeg kanti seal võtetel näomaske.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles