Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduslanguseks 7,7 protsenti

Koroonaviiruse pandeemiast johtuvaid liikumispiiranguid kaotatakse aeglasemalt, kui kevadises prognoosis oletatud, ning seega on ka piirangute mõju 2020. aasta majandustegevusele prognoositust märgatavam ja pikaajalisem, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Seega prognoositakse selleks aastaks nii Eestile kui Euroopa Liidule (EL) oluliselt suuremat majanduslangust kui kevadprognoosis märgitud 6,9 protsenti Eestis ja 7,4 protsenti ELis tervikuna. Ka majanduse taastumine 2021. aastal ei ole nii jõuline, kui kevadel prognoositi.

2020. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal 8,7 protsendi võrra ja kasvab 2021. aastal 6,1 protsenti. Terve ELi majandus kahaneb 2020. aastal 8,3 protsenti ja kasvab 2021. aastal 5,8 protsenti.

Pandeemia mõju majandustegevusele oli komisjoni vaates märkimisväärne juba 2020. aasta esimeses kvartalis, kuigi enamikus liikmesriikides hakati liikumispiiranguid kehtestama alles märtsi keskpaigas. Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) langes esimeses kvartalis kvartalivõrdluses 3,7 protsenti ja aastavõrdluses 0,8 protsenti.

2020. aasta teises kvartalis kestsid häired ja liikumispiirangud ELis märksa kauem ning seega võib eeldada, et ka majandustoodang vähenes oluliselt rohkem kui esimeses kvartalis.

Samas võib komisjoni hinnangul mai ja juuni esialgsete andmete põhjal järeldada, et kõige hullem on selja taga ja võib loota, et aasta teises pooles majanduse taastumine hoogustub, kuid eri liikmesriikides toimub see erinevalt ega ole täielik.

Ka Eestis on komisjoni hinnangul oodata, et majanduslanguse madalpunkt on teises kvartalis; lühiajalised majandusnäitajad, sealhulgas mõningane jaemüügi mahtude kasv, vihjavad taastumistrendile. 

Üldised inflatsiooniväljavaated on võrreldes kevadprognoosiga muutunud vähe, kuigi hindu kujundavates tegurites on olnud olulisi muutusi. Nafta ja toiduainete hinnad on tõusnud oodatust rohkem, kuid eeldatavasti tasakaalustavad nende mõju kehvemad majandusväljavaated, käibemaksu vähendamise mõju ja mõnes liikmesriigis võetud muud meetmed.

Eestis ulatub inflatsioon komisjoni hinnangul tänavu vaid 0,3 protsendini, kuid tõuseb tuleval aastal energiahindade ja majanduse taastumisega ligikaudu 2 protsendini.

Euroala inflatsioon, mida mõõdetakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga, on praeguste prognooside kohaselt 2020. aastal 0,3 protsenti ja 2021. aastal 1,1 protsenti. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2020. aastal 0,6 protsenti ja 2021. aastal 1,3 protsenti. 

Prognoosiga on komisjoni vaates siiski seotud erakordselt suured riskid, mis jäävad enamuses languse poolele. Pandeemia ja võimalike tulevaste liikumispiirangute ulatuse ja kestuse kohta ei ole põhimõtteliselt mitte midagi teada. Prognoosis eeldatakse, et liikumispiirangute kaotamine jätkub ning teist nakkuselainet ei tule.

Komisjon osutab prognoosis, et olemas on arvestatav risk tööturu tagajärgede oodatust kauemaks kestuseks ning likviidsusraskused võivad paljude ettevõtete puhul kujuneda maksevõime probleemiks. Riskid ähvardavad finantsturgude stabiilsust ning on oht, et liikmesriigid ei suuda oma poliitilisi vastumeetmeid piisavalt koordineerida.

Kui EL ja Ühendkuningriik ei suuda tulevastes kaubandussuhetes kokku leppida, siis võib ka see majanduskasvu vähendada, seda eriti Ühendkuningriigis. Kaubandusele ja maailmamajandusele võivad negatiivset mõju avaldada ka protektsionism ja liiga hoogne ülemaailmsetest tootmisahelatest loobumine.

Ent on ka kasvuvõimalusi, näiteks see, kui koroonaviiruse vastu peaks varakult leitama vaktsiin. Praeguses prognoosis ei ole arvesse võetud seda, milline mõju võib olla komisjoni taastekava ettepanekul, mis on üles ehitatud uuele instrumendile nimega NextGenerationEU, sest selles ei ole veel kokku lepitud. 

Üldiselt ei saa komisjoni hinnangul majanduse oodatust kiiremat taastumist välistada, seda eriti juhul, kui epidemioloogiline olukord võimaldab ülejäänud liikumispiirangud kaotada seni arvatust kiiremini.

Euroopa Komisjoni prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 26. juuni seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul, sealhulgas valitsuste poliitika kohta tehtavate eelduste puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 30. juuni seisuga.

Kui poliitikameetmeid ei ole usaldusväärsel viisil välja kuulutatud ja piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitika ei muutu.

Euroopa Komisjoni järgmine majandusprognoos on 2020. aasta sügisene majandusprognoos, mis on kavas avaldada 2020. aasta novembris.