Kui põhjuseks pole armastus, on selleks järelikult raha?

Helen Pärk
, krimikriitik
Copy
Cara Hunter, «Pimeduse kütkes».
Cara Hunter, «Pimeduse kütkes». Foto: Raamat

Oxford. Thames Valley politseijaoskond. Igal andunud krimisõbral lööb selle peale peas tuluke põlema. See on ju … Jah, just nii see on. Cara Hunter on teinud riskantse otsuse paigutada oma romaanide peategelased Oxfordi kuulsaimasse politseijaoskonda, kus kunagi tegutses Colin Dexteri loodud inspektor Endeavour Morse.

Kuid nüüd on kord Adam Fawley ja tema meeskonna käes. Austusavalduse legendaarsele Morse’ile leiab tähelepanelik lugeja ka Hunteri romaanist ning kui otsida veel mingit seost, on selleks imelise arhitektuuriga Oxford, mida Fawley nimetab romaani esimestel lehekülgedel maailma kauneimaks paigaks, pidades ennast samal ajal «küüniliseks vanaks pollariks».

1. mai 2017, Oxfordi enam kui viiesaja-aastase traditsiooniga maihommik (May Morning). Mark Sexton on hiljuti soetanud Viktoria-aegse paariselamu. Juhuse tahtel leiab ta naabrile kuuluva majaosa keldrist vaevu elus oleva noore naise ning paariaastase poisi. Mõni aeg hiljem leitakse samale naabrile kuuluva kõrvalhoone põranda alt kaks aastat varem, suvisel pööripäeval kadunuks jäänud BBC ajakirjaniku Hannah Gardineri surnukeha.

Saladusi peitva kalli kinnisvara omanik on Alzheimerit põdev ja alkoholi armastav doktor William Harper. Loo muudab kummalisemaks olukord, et Hannah’ kodu oli olnud sealsamas, ümber nurga. Fawley meeskond seisab silmitsi arvukate küsimustega: Kes on keldrist leitud noor naine? Kes on tema lapse isa? Kas Harper on mõrvar ja vangistaja? Kas juhtumid on omavahel seotud? Kas Hannah tapeti paganliku rituaali käigus või on mängus hoopis abikaasa käsi? Kes valetab ja miks? Lisaküsimusi tekitab ka Harperile kuuluv haruldane ja hinnaline netsuke’de kogu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles