USA: Hongkongis enam autonoomia ei kehti
USA välisminister Mike Pompeo ütles kolmapäeval kongressile, et Hongkongis ei kehti enam autonoomia ja piirkond on eriõigustest ilma jäetud.
«Ükski mõistlik isik ei saa sealset tegelikkust arvestades täna väita, et Hongkong on säilitanud Hiina suhtes kõrge autonoomia taseme,» lausus Pompeo mõni tund enne seda, kui Peking peaks jõustama Hongkongis uue vastuolulise julgeolekuseaduse.
Seetõttu ei pea Ühendriikide valitsus Hongkongi enam sõltumatuks Mandri-Hiinast, mis tähendab, et Washington võib hakata tühistama kaubandussoodustusi endisele Briti kolooniale, mis 23 aasta eest läks tagasi Hiina valitsemise alla.
Hetkel ei too Pompeo avaldus kaasa vahetuid muutusi kaubandusreeglitele, mille peavad otsustama president Donald Trump kooskõlas kongressiga.
Siiski annab USA valitsus avaldusega otsese hoiatuse Hiinale, et Hongkongi soodustused on löögi all.
Vahetult pärast teadet kutsus Trumpi liitlane, vabariiklasest Lõuna-Carolina osariigi senaator Lindsey Graham senatit Hiina vastu sanktsioonide eelnõu välja töötama.
«Senati jaoks on kohustuslik tegutseda parteideülese seadusandlusega, mis kehtestaks Hiinale sanktsioonid Hongkongi demokraatia ja vabaduse hävitamise eest,» sõnas Graham. «Me peame tegutsema kiiresti ja otsustavalt.»
Teema näol on tegu järjekordse rindega USA ja Hiina vahelistes diplomaatilistes ja kaubandusalastes lahingutes.
Kahe riigi suhted on läinud viimasel poolaastal üha halvemaks, kuna USA süüdistab Hiina võime ka koroonaviiruse pandeemia ulatuse varjamises ning ka Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) surve avaldamises jätta haiguspuhangule õigeaegselt reageerimata.
Lisaks on USA-l ja Hiinal erimeelsusi kaubanduse, inimõiguste, usuvabaduste ja Taiwani küsimuses.
Hiina on vastanud vihaselt igasugusele viitele, et neid võidaks karistada asja eest, mis Pekingi hinnangul on puhtalt siseriiklik küsimus.
Küsimusele USA võimaliku kättemaksu kohta seoses vastuolulise julgeolekuseadusega, vastas Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Zhao Lijian kolmapäeval Pekingis, et Hiina astub vajalikke samme tagasilöögi andmiseks «eksliku välissekkumise vastu Hongkongi asjus».
Aastal 1997 jõustunud Hiina ja Suurbritannia vahel sõlmitud leppe kohaselt pidi Hongkong saama endale järgnevaks 50 aastaks märkimisväärse autonoomia Pekingi kommunistlikust valitsusest. Autonoomia alla käisid sõnavabaduse kaitse ning omavalitsemine reeglite alusel, mida Hiina võimud on nimetanud «üks riik, kaks süsteemi» poliitikaks.
Seevastu eelmisel nädalal, pärast aastaid kestnud ja üha jõulisemaks muutunud proteste Hongkongi autonoomia kärpimise vastu, otsustas Hiina suuresti partei kummitempli rolli täitev parlament jõustada riikliku julgeolekuseaduse Hongkongi suhtes, mille eesmärk on keelustada teisitimõtlemist, setsessionismi ja õõnestustegevust, aga samuti võidelda senisest jõulisemate vahenditega välismaise sekkumise ja terrorismi vastu.
Massimeeleavaldused 2014. aastal vallandusid Hiina võimude otsuse peale korraldada linnapea valimised otsevalimistena vaid nii, et Pekingi võimud saaksid kandidaadid eelnevalt heaks kiita. Lõpuks loobuti selliste otsevalimiste ideest.
Kolmapäeval hõikusid tuhanded meeleavaldajad Hongkongis demokraatiameelseid avaldusi ja sõimasid politseinikke.
Samal ajal arutasid seadusandjad eelnõu üle, mis muudaks kuriteoks Hiina rahvushümni väärkasutamise linnas. Eelnõu näeks ette Hiina rahvushümni «Vabatahtlike marsi» solvamise või väärkasutamise eest Hongkongis vastutusele võtmist.