Avamaale istutage tomat juuni algul
Tomatit saab kasvatada ka avamaal. Õues päikese käes küpsenud viljad on väga hea maitsega. Soojal suvel saab väljas kasvavatelt tomatitaimedelt suurt saaki. Vihmasel ja jahedal kasvuajal jääb saak küll väiksemaks, kuid siis on eriti tähtis soe kasvukoht, näiteks päiksele avatud maja lõunakülg, ja vara valmiv sort, mis laseb ikkagi punaseid tomateid ka peenra pealt saada.
Õues kasvatamiseks tuleb valida õige tomatisort. Reeglina sobivad madalakasvulised (determinantsed) sordid. Väljas kasvatamiseks on parim väga varase valmimisega ja tomati-pruunmädaniku suhtes kindel suuresaagiline sort.
Teatavasti on tomati-pruunmädanik avamaatomati viljade kõige suurem kahjustaja. Nakatumise alguses ilmuvad tomatilehtedele hallikasrohelised laigud (see on lehemädanik), mis võivad haarata kogu lehestiku ja hiljem ka varred. Koos lehtede nakatumisega kahjustuvad ka viljad, see on pruunmädanik.
Viljadele tekivad kõvad pruunid laigud, mis edasi arenedes muudavad kogu vilja kõvaks ja pruuniks. Nii lehtede, varte kui ka viljade kahjustaja on seesama seen, mis kahjustab ka kartulit (Phytophthora infestans). Seetõttu on hea, kui õue istutatavate tomatitaimedede naabriks ei ole kartul.
Aianduskauplusest võime leida tomatisorte, mis seemnepakendil oleva kirjelduse järgi sobivad avamaal kasvatamiseks. Enamasti on need sordid siiski Eesti tingimustes pruunmädanikule vastuvõtlikud. Soojal ja kuival ajal võivad hästi saaki anda, aga kui saabuvad vihmased ja jahedad ilmad, haigestuvad taimed kiiresti ja massiliselt. Sellised sordid on ‘Benito’ F1, ‘Roma’, ‘Torquay’ F1.
Head pruunmädanikukindlust on meil näidanud Jõgeval avamaal kasvatamiseks aretatud sort ‘Terma’. Lisaks haiguskindlusele on ‘Terma’ ka väga varase valmimisega ja esimesed punased viljad saame tavaliselt just selle sordi taimedelt juuli teises pooles.
Varase saagi algusega õues on Jõgeva katsetes olnud veel sordid ‘Roma’, ‘Betalux’, ‘Alka’ ja Jõgeval aretatud sort ‘Maike’. Soojas kasvukohas annab viimati nimetatud sort suurima avamaasaagi. Jahedate ja vihmaste ilmade saabudes aga nakatuvad ka selle sordi viljad kiiresti tomati-pruunmädanikku.
Kui taimi jääb üle
Kui kasvuhoonesse istutamiseks mõeldud taimed kõik ära ei mahu ja kahju oleks neid ära visata, võib neid taimi ka õue istutada hoolimata sordist. Siis on hea ehitada taimede peale kiletunnel. Väga hoolas peab olema aga tuulutamisega ja jälgima, et tunneli all õhuniiskus suureks ei läheks, sest see soodustab seenhaiguste levikut taimedel. Kõige lihtsam on tunneli otsad hoida ööpäev läbi lahti, välja arvatud öökülmaohu korral.
Külv taimede ettekasvatamiseks avamaale tehakse 15. aprilli paiku. Tomatitaimed istutatakse õue juuni algul, kui öökülmad on läbi ja mullatemperatuur üle +15 °C. Parim on istutada avanemata õitega taimed, siis on juurdumine edukam ja juurestik kasvab suuremaks võrreldes õitseva taime istutamisega. Istikud on sel ajal umbes 20 cm kõrged.
Nädal enne istutamist on soovitatav taimed viia välja poolvarjulisse kohta, et need saaksid kohaneda välistingimustega. Istutades tehakse labidaga suur istutusauk, mida kastetakse rikkalikult ja lisatakse täisväetist (1 supilusikatäis), komposti või kõdusõnnikut, kumbagi paar peotäit. Sõnnikuliikidest sobivad tomatile veise- ja hobusesõnnik. Saepuru sisaldavat sõnnikut peab vältima. Head on põhku, heina või turvast sisaldavad sõnnikud.
Istutage sügavale
Pikaks veninud taimed istutatakse sügavalt, vajadusel poolviltu mulda. Tomat talub hästi sügavale istutamist. Taimejuurte (ja varte) ümber lükatakse märg muld ja maapind kaetakse kuivema või kuiva mullaga. Nii toimides ei vaja õue istutatud taimed kohe pealtkastmist. Õitsvate taimede istutamise järel peab taimi sagedamini kastma. Põua ajal on vaja ka avamaatomateid korralikult kasta, seda on parem teha varahommikul või hommikupoolikul, siis kuivavad kastmisveest märjaks saanud taimed kiiresti ja on terved. Tomatitaimi kahjustavad seenhaigused (hahkhallitus, lehe- ja pruunmädanik) levivad nobedasti just pikemat aega märjana püsinud taimikul.
Katma ei pea
Avamaale istutatud taimi tavaliselt ei kaeta. Kui on aga ette näha külmi öid (öökülmasid), siis tuleb kattelooriga katta, aga päevaks peaks katteloori eemaldama. Vajadusel võib katet hoida taimedel mõne päeva, aga pikemalt mitte. Katteloori all on soojem, aga ka niiskem, mille tõttu võib kiiresti hakata levima hahkhallitus.
Tomatitaimi on vaja pealt väetada, kui istutusauku ei ole väetist pandud. Siis on hea väetist anda kastmisveega ja 3–4 korda, kastes esimest korda kümmekond päeva pärast istutamist kas nädalaste või kümnepäevaste vahedega. Kui juuni ja juuli on soojade või kuumade ilmadega, tuleb taimi rohkem väetada, sest taimede kasv on kiire ja toitainevajadus suur. Pealtväetamiseks sobib täisväetis, võimalusel ka nõgeseleotis või -kääritis.
Pärast istutamist võib mulla pindmisse kihti segada komposti. Kanasõnnikugraanuleid kasutada ettevaatlikult, ikka etteantud normi kohaselt ja üks kord kasvu ajal. Tomatile sobivamad on siiski kanasõnniku-adrugraanulid. Kanasõnnikugraanulitele lisaks peab kasutama mõnd täisväetist, sest kanasõnnik paneb küll taimed kiirelt vohama, aga samas võib põhjustada mõningaid toitumishäireid, nn puudushaigusi.