Euroopa loomaaiad ja -pargid on koroonapiirangute tõttu kitsikuses

Karude muretust ei jaga aga nende talitajad, kes on kaotanud sissetuleku.

«Piletid ja suveniirid moodustasid umbes kolmandiku aastatulust,» ütles Libearty karuparki haldava organisatsiooni AMP (Miljonid Sõbrad) asutaja ja president Cristina Lapis.

Raskustes on paljud loomapargid ja loomaaiad Euroopa riikides, kus on kehtestatud ranged koroonapiirangud.

Transilvaanias Zărnești linnas asuvas 69 hektari suuruses pargis elab üle 100 karu. Nende toitmine ei ole odav.

«Karud vajavad päevas kaks tonni toitu,» ütles Lapis.

«Kuu aega kannatame välja, lootusest, et piirangud lõppevad mai algul, nii et saame hakata taas külastajaid vastu võtma.»

Tirana loomaaia personal töötab asukate toitmiseks ööpäev läbi, ütles juhataja Luli Shehaj. Loomaaias on neli karu.

Euroopa riikides märtsis kehtestatud liikumiskeeld ja muud piirangud tulid karude jaoks kõige halvemal ajal, sest nad hakkasid just talveunest ärkama.

Põhja-Kreekas tegutseva Arkturose loomapargi jaoks on sulgemine majanduslik šokk, ütles organisatsiooni pressiesindaja Panos Stefanou.

Ateenast 600 kilomeetri kaugusel Vitsi mäe lähedal asuvas loomapargis elab 24 karu, 12 hunti, 25 lambakoera ja hirv. Harilikult käib seal märtsist alates iga kuu tuhandeid külastajaid.

«Meie rahavarudest piisab aprilli lõpuni,» ütles Stefanou. Loomade toitmiseks kulub kuus 12 000 eurot, koos muude kuludega on vajalik summa 43 000 eurot.

Tel Avivis hõivas mitukümmend šaakalit eelmisel nädalal inimtühja pargi, kus harilikult kihab jooksjatest ja lastega peredest.

Põhja-Kreekas Kastoria linnas lonkis harilikult rahvarohkes rannas emakaru kolme pojaga.

Ebatavaliselt palju metsloomi on liikvel ka rangete piirangutega Hispaanias.

Bulgaaria looduskaitsjad panevad inimestele südamele, et linna tulnud metsloomi ei tohi toita.