Kütusemüüjad ühesugustest hinnamuudatustest: kedagi ei saa eest ära lasta (13)

Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste kinnitas, et kokkuleppeid konkurentide vahel pole ja kuigi hindade samaaegne ja samas mahus langetamine võib paratamatult küsimusi tekitada, siis ei olnud kolmapäevane juhtum kaugeltki esmakordne. «Sarnane turu käitumine, kus hinnad muutuvad kõikide turuosaliste hinnatornides pooletunniste vahedega samale tasemele, on toimunud juba pea viimased kolm-neli aastat,» täpsustas ta.

Põhjus olevat Eesti kütuseturu ülitihedas konkurentsis ning seda eriti valguses, kus tankimised on aina aktiivsemalt voolanud lõunanaabrite juurde. «Ükski konkurent ei soovi olla ise hinnas kallim, et üksi müügis kaotada ja kellelgi ei lasta olla üksi soodsam, et lasta tal müügis võita,» põhjendas Sülluste kettidevaheliste hindade käsikäes käimist. «Sellest ka põhjus, miks pole suurte tanklakettide hindades erinevusi ja muutused liiguvad näiliselt ühes rütmis. Kinnitame, et Neste hinnastamine on aus ja läbipaistev, jälgime väga aktiivselt maailmaturul toimuvat ning kohandame oma hindu õiglaselt, arvestades kõiki olulisi tegureid,» lisas ta. 

Karmi konkurentsi rõhutas ka Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson. «Konkurents meie väikesel turul on iga tarbija tangitava liitri pärast väga tihe ja nii muutuvad hinnad kõikides kettides kohe, kui hinda on muudetud,» sõnas ta ja lisas, et igasugused viited kartellile on väärad.

Kommenteerides konkreetselt kolmapäevast olukorda, selgitas Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik, et hindu langetasid nemad esimesena ja seoses sisseostetud kütuste omahinna muutumisega. «Seoses asjaoluga, et märtsikuus soetatud toodete hind sõltus märtsikuu keskmisest hinnast (seal sees nii kuu alguse n-ö normaaltasemel tootehind kui ka kuu lõpu madalam tootehind) ning võttes arvesse ka seda, et märtsikuu keskel langes mootoribensiini tarbimine seoses eriolukorra kehtestamisega järsult, mistõttu jätkus märtsiks planeeritud mootorikütuste koguseid kauem kui tavaliselt, oli toote jaehinnas muudatuste tegemine võimalik just nüüd,» rääkis Vahtrik.

Eestis kulud kõrgemad kui Balti naabritel 

Aivo Adamson edastas, et hinnaerinevuste tõlgendamisel meie naabritega Lätist ja Leedust on kõige mõistlikum vaadata avalikku infot palkade osas. Adamson tõi näiteks 2018. aasta statistika, mille kohaselt oli Eesti keskmine brutopalk mõlema lähinaabri omast üle 300 euro kõrgem. 2019. aastal oli vahe Leeduga küll paberil kõvasti väiksem (keskmine brutopalk 1407 eurot Eestis, Lätis 1076 ja Leedus 1296), ent Leedu keskmise palga puhul peab silmas pidama, et alates 1. jaanuarist 2019 on brutotöötasus sees ka sotsiaalmaksud, mistõttu indekseeriti seal tänavusest aastast brutotöötasud 1,289-kordselt. 

«Kulubaas Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetel on selgelt erinev ja kindlasti on kulud suuremad Eestis kui teistes Balti riikides,» sõnas Adamson, märkides et aktsiis ja käibemaks on vaid osa kütuse lõpphinnast. Sinna otsa lisas ta, et kütusesektor ei ela omaette vaakumis ning erinevad on hinnad näiteks ka ajalehtedel, toidukaupadel, teenustel, elektril jpm.

Diisli hinda kergitab meil biolisandi kohustus

Raimo Vahtrik rääkis, et Lätis ja Leedus on biolisandi nõuded diislikütustes madalamad. «Eestis on võrreldes Läti ja Leeduga vastavalt kohalike seaduste nõuetele ka erinev biokütuste osakaal, teise põlvkonna biokütuste osakaalu kohustus ja alates 2020 ka 6% CO2 emissioonide kokkuhoiu kohustus, mida Lätis ega Leedus ei ole,» sõnas ta ja lisas, et kui 10% toote hinnast on oluliselt kallim, kui puhas fossiilne kütus, siis selle mõju väljendubki praeguste hindade juures, mõjutades jaehnda täiendava 2–5 sendiga liitri kohta.

Teiseks suureks põhjuseks olevat Orleni rafineermistehas Leedus, mis müüvat mootorikütuseid madalamate hindadega kui Eestis. Lisaks ei ole vaja kütust nii kaugele transportida, millele osutas ka Risto Sülluste, sõnades, et kuna Leedu tarnib oma müüdava kütuse mahust 80% kohalikult tootjalt, tekib sellest Eestiga võrreldes oluline vahe logistikakuludes. «Samuti on Lätis ja Leedus suurem tarbijaskond ja turu üldmaht, sellest ka võimalik soodsam sisseostuhind,» tõi ta välja teisigi faktoreid ning sõnas, et Balti riikide võrdlustes peab lisaks arvestama ka tarbijate ostujõuga ning üldise elatustasemega.

Tarbijatele on vastu tuldud

Raimo Vahtrik rääkis, et kriisi ajal on tulnud Circle K tarbijatele vastu, hoides teenindus- ja automaatjaamad 24/7 avatuna, saamata selleks nii praegu kui ka tulevikus riigilt rahalist tuge. «Seda ei ole lihtne olnud teha olukorras, kus tulu langeb oluliselt ja samas tuleb väga suuri väljaminekuid desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite hankimiseks (mille hind on kriisi jooksul oluliselt tõusnud),» rääkis ta. 

Samuti rõhutas ta, et elutähtsa teenuse osutajana ei ole neil võimalik oma äri planeerida selliselt, et ohustataks oma tegevuse jätkusuutlikkust. «Peame opereerima teadmisega, et teenindusjaamad peavad olema avatud ja jääma avatuks ka kõige mustema stsenaariumi korral. Neid ettevõtteid ei ole hetkel palju, kes sellisest põhimõttest peavad lähtuma või seda hetkel Eestis ka teevad,» andis Vahtrik omapoolse seletuse.